a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond. Neis piirkondades on kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Kalanduse põhiprobleemid Eestis: · Erastamise käigus läks enamus kalasadamaid eravaldusesse. Madala finantseerimisvõime tõttu on jäänud tegemata olulised investeeringud kalanduse infrastruktuuri, mistõttu ei vasta väga paljudes sadamates kala lossimise infrastruktuur kaasaja keskkonna- ja hügieeninõuetele ning sadamad vajavad põhjalikku uuendamist. Puuduvad kala sorteerimise liinid, külmkambrid, kütusetanklad, tihti on tõstukid, kaid jms amortiseerunud. See põhjustab kala hooajalisust turul, langetab kala kvaliteeti ja
majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade moderniseerimiseks, Läänemere traalpüügivõimsus viidi tasakaalu püügivõimalusega, arendati kalasadamaid, rannapiirkondadesse tekkisid toimivad kalanduspiirkondade tegevusgrupid. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng jäi samuti sellesse ajavahemikku ja näitas, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid. Kalavaru olukord on jätkuvalt piirkonniti erinev, kuid kalavaru õige majandamise tulemusena on perioodi kestel kalakalastussuremus vähenenud ja piirkonniti paranenud ka varu olukord.
annaabi.ee 
