rääkimata. ,,Randlase surm" Surju Andres oli katuse peale uusi õlgu panemas, kui hakkas järsku verd köhima. Arsti korralduste järgi oleks ta pidanud korralikult rohtu võtma ja pikali olles puhkama. Kuuldes, et meres on selline tursasaak, et saab ka käsiõngega püüda, ei tee ta arsti keelust välja, ja läheb koos oma 7aastase tütrega paadiga merele. Seal püüab ta suure saagi, aga viimane kala on nii suur, et seda paati tõmmates ta sureb ülepingutusest. Hiljem leiavad teised kalaretkelt tagasi tulles paadi surnud randlase ja selle paadi põhjas vere sees magava tütrega. Ma ei oskagi öelda, kas teosel mingi sügavam mõte oli. Minu arust püüdis autor lihtsalt kirjeldada ja edasi anda lihtsate randlaste elu ja nende mõtteviis. Kui aus olla, siis see raamat mulle meeldis. Seal ei olnud liigset ülekirjeldamist, see oli lihtsalt loetav ning arusaadav ning oli isegi huvitav lugeda kuidas vanasti kalameeste ja rannainimeste elu toimus. 1."Kelle vörkus, selle kala!" Lk13 2
kuma. Vanamees randus, kuigi ta teadis, et kedagi pole talle appi tulemas, sest Terrassi tuled olid kustunud ja et kõik mehed kodus magavad. Ta astus kaldale ja sidus paadi kivi külge ning jättis paadi sinnapaika. Ta oli surmväsinud ning hakkas kodu poole minema, kuid ta pidi vähemalt viis korda jaöga puhkama, enne kui ta oma hütini jõudis. Hommikul, kui poiss ukse vahelt sisse vaatas, magas vanamees. Poiss oli käinud igal hommikul vanamehe hütis, lootes et Santiago on kalaretkelt naasnud. Ta kiirustas kohe vanamehele söögipoolist tooma ning terve tee nuttis poiss, sest ta oli näinud vanamehe veriseid käsi. Nüüd rääkisid vanamees ja poiss pikalt ning poiss lubas nüüd vanamehega jälle kalal käima hakata. All rannas imetlesid kalurid Santiago püütud kala, mille pikkuseks nad mõõtsid kaheksaiteist jalga ninast sabani. Õhtupoolikul viibis seltskond turiste Terrassil ja uurisid Santiago püütud kala jäänuseid
annaabi.ee 
