kandevõimet. Kalamajandi liikmetele antakse lubadega õigus püüda teatud protsent määratud kogusaagist. Neid kvoote võib osta, müüa või rentida. Kalapüügikeelu ajal keelatakse igal ajal teatud ajal kalapüük. KASUTATUD KIRJANDUS: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk https://prezi.com/rzbc9nq1ip4c/maailmamere-reostumine/ http://www.maailmakool.ee/maailmamere-reostumine-ja-kalaressursid/ https://www.taskutark.ee/m/maailmamere-reostumine-ning-kalavarude-vahenemine/
pidurdavad füüsilist ja vaimset arengut, teevad inimesed vastuvõtlikumaks haigustele ja halvimal juhul ka surma. Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015). Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja
Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on hakatud veeorganisme kasvatama. Viimasel ajal on osa kasvandustest rajatud isegi siseruumidesse, seejuures kombineerides veeorganismide ja maismaataimede kasvatamist. Vesiviljelus annab juba praegu umbes poole maailma veeorganismide toodangust ning lähiajal ennustatakse selle tendentsi kasvu. Seega võime öelda, et inimtegevus mõjutab tänapäeval oluliselt veest saadava toidulisa hulka. 7
varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite (toidupoodide ja turgude) jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikul. Krevette püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Brasiilia kalanduses on peamiselt koosnenud krabi ja vähi toomisest. Kalanduse arenduse agentuur loodi 1970. aastal, et kasutada ära püügieeliseid. Rio Grande do Sul'i ranniku tuunikala suurte koguste avastus on huvitanud välismaiseid kalandusfirmasid nagu Jaapani ja USA ning nad on saavutanud õiguse püüda kala Brasiilia vetes, stabiliseerida varusid ja osutada abi.
Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikust, krevetid püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Iga-aastane 12 kalapüük on nii tagasihoidlik, et seal on olnud traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. Kalatoodete eksport hinnati $239.1 miljonit 2000. aastal. Eksporditakse väikeseid vähikoguseid. Kalanduse arenduse agentuur loodi 1970
1992 81,00 120,76 231,12 206,79 51,56 1993 85,85 132,02 264,17 224,09 61,22 1994 90,53 148,66 327,51 260,09 69,10 26 1995 95,40 170,63 437,84 237,74 85,24 1996 107,66 198,44 433,74 287,98 94,43 Rannalähedased kalaressursid pole veel paranenud, kuna on meeletu kalapüük rannikualadel. Paisupaak püügimahu sisenõudluse vetes on kaugelt ületanud kasvutempo toodangut. Marine kalastusmeetodid on jäänud enamasti muutmata aastakümneid. Traalnoodapüük on turgu valitsev seisund ning sealt omakorda staatiline kalapüük, noodapüük. Hiina on kokku sisevetes 176000 ruutkilomeetri (või 17,6 miljonit hektarit) mis moodustab 1,8 % siseveo territooriumil. Peamised jõed Hiinas
annaabi.ee 
