Soome-ugri rahvakultuur
kalastajatest saamid. Suhteliselt hiljuti hakati kasvatama naereid, hiljem kartuleid.
Põhjapõdraliha vastu vahetati koduloomade saadusi, peamiselt veise- ja lambaliha. Kalastajatel oli omakorda võimalus
kalade või murakate vastu põhjapõdratooteid vahetada.
Leiva aseainena oli muiste laialdaselt kasutusel männikoorealune männimähk, mida algul kuivatati, seejärel küpsetati
sütel ja tambiti. Männimähk sobis segamiseks liha- ja kalasuppidesse ning pudru valmistamiseks koos kalarasvaga.
Sellest küpsetati kakkusid või segati selle hulka jahu ja kalamarja, selle kasutamist toidus peeti tervislikuks.
71
Jahu kasutuselevõtmise järel hakati küpsetama hapendamata taignast kakkusid. Taignale võidi lisada põhjapõdra verd
või aju. Valmistati ka muna- ja kalamarjakakkusid. Jahu lisati suppidele ja sellest tehti putru, kuid üldiselt kasutati
jahu ja leiba vähe, peamiselt toituti lihast ja kalast.