Islandi ja Norra kalanduse ülevaade
hoovuse ja Arktika külma toitainete voolu
kohtumispunkt, pakub väga soodsaid tingimusi
erinevatele mere-elukatele ja on rikkaks
püügikohaks.
Peamised liigid on tursk, heeringas, meriahven,
moiva, süsikas ja kilttursk.
Islandi kalastuse pindala on 760.000 ruutkilomeetrit, 7
korda suurem kui Island ise.
Island ja Euroopa Liit
Islandlaste üks suurim mure seoses Euroopa
Liitu liitumisega on Euroopa Liidu ühtne
kalanduspoliitika, mis ei soosi nende
kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu
ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest
loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi
ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse
välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see
seda, et püügikvoodid ja muud suunised
otsustatakse Brüsselis .
Island ja makrellipüük
ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on
liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju
heitnud. Kliimasoojenemise tõttu on makrell
usinalt Islandi külje alla ujunud.