.....…….............. ……………6 NÕUDED KALALEVADELE JA HÜGIEENINÕUDED...............................................................7-8 NÕUDED LOSSIMISE AJAL JA JÄREL...........................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... ..........................9 Sissejuhatus Kalur on kalandustoodete esmatootja. Kala käitlemisele seab piirid see, kas kalur kui ettevõtja on Veterinaar- ja Toiduameti poolt toidukäitlejana tunnustatud. Tunnustamisest tuleneb see, kas kalur võib veekogul lisaks kalade jahutamisele ja pakendamisele teostada ka muid protseduure või kas kalur ettevõtjana võib käidelda otseturustamise eesmärgil suuremat kogust värsket kala päevas kui seda on esmatoote väikese koguse piir. Kui kala turustatakse otse
patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks 6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud, kes on saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtja käivitamiseks. Taotlejaga seotud isikuteks loetakse taotlejas osalust omavad isikud ehk osanikud. 7) Ei toetata järgmiste tegevusvaldkondade projekte: põllumajandustoodete esmane tootmine kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük hulgi- ja jaekaubandus kinnisvaraalane tegevus tubakatoodete ja alkoholisisaldusega jookide tootmine hasartmängude ja kihlvedude korraldamine finants- ja kindlustustegevus juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine, reklaamindus, k.a. online reklaamindus, turu-uuringud rentimine ja kasutusrent söetööstus
vee tagasivoolu viimasesse. 3. Töötlemisel või koostisosana kasutatava ümbertöödeldud veega ei tohi kaasneda saastumise risk. Selline vesi peab vastama joogiveega samadele normidele, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on seisukohal, et vee kvaliteet ei kahjusta valmis toiduaine tervislikkust. 4. Toiduga kokkupuutuv jää või jää, mis võib põhjustada toidu saastumist, peab olema valmistatud joogiveest, tervete kalandustoodete jahutamiseks kasutatav jää puhtast veest. Jääd tuleb valmistada, käsitseda ja hoida tingimustes, mille korral see on kaitstud saastumise eest. 5. Toiduga otseses kokkupuutes kasutatav aur ei tohi sisaldada terviseohtlikke aineid või aineid, mis võivad põhjustada toidu saastumist. 6. Toiduainete kuumtöötlemisel hermeetiliselt suletud pakendites peab tagama, et pärast kuumtöötlust mahutite jahutamiseks kasutatav vesi ei ole toiduainete saastumise allikaks Lõpeta laused: 1
Kohaldatakse toiduahelat käsitlevale teabele esitatavaid nõudeid; kalandustoodetele esitatavaid nõudeid; lihamassi kaltsiumisisaldust. Tuuakse välja erandid traditsiooniliste omadustega toitude puhul. Kohaldatakse merebiotoksiinide tunnustatud kontrollimeetodeid. Esitatakse konnakoibade, tigude, želatiini ja kollageeni veterinaarsertifikaatide näidised. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Kehtestatakse rakendusmeetmed liha, elusate kahepoolmeliste molluskite, kalandustoodete, piima, munade, konnakoibade ja tigude ning nendest valmistatud toodete suhtes. Tapamaja käitaja peaks kontrollima, et toiduahelat käsitlev teave sisaldaks kõiki määrusega (EÜ) nr 853/ 2004 nõutud üksikasju. Määrus 2076/2005- millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/ 2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004
ehitatakse ja hoitakse puhtad ja heas seisukorras, et välditud toiduainet saastumise riisk. 36. Nõuded toiduainete veole vt 852/2004, lisa II Veokid ja mahutid ( )peavad olema: puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest sellised, et võimaldada piisavalt puhastamist ja desinfitseerimist 38. Nõuded veevarustusele vt 852/2004, lisa II Käitmisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett Tehnilise vee kasutamisel (tuletõrje jne) peab ringlema eraldi süsteemis, ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga Vett peab vastama normidele Jää peab valmistada puhast veest 39. Toiduainete suhtes kehtestatud nõuded vt 852/2004, lisa II Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisained Toorained ja koostis ained tuleb hoida sobivates tingimustes Tuleb kasutada piisavaid kahjuritõrjemeetmed
ehitatakse ja hoitakse puhtad ja heas seisukorras, et välditud toiduainet saastumise riisk. 36. Nõuded toiduainete veole vt 852/2004, lisa II Veokid ja mahutid ( )peavad olema: puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest sellised, et võimaldada piisavalt puhastamist ja desinfitseerimist 38. Nõuded veevarustusele vt 852/2004, lisa II Käitmisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett Tehnilise vee kasutamisel (tuletõrje jne) peab ringlema eraldi süsteemis, ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga Vett peab vastama normidele Jää peab valmistada puhast veest 39. Toiduainete suhtes kehtestatud nõuded vt 852/2004, lisa II Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisained Toorained ja koostis ained tuleb hoida sobivates tingimustes Tuleb kasutada piisavaid kahjuritõrjemeetmed
2. Vajaduse korral peavad seadmed olema käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks varustatud asjakohaste kontrollseadmetega. 3. Keemiliste lisandite kasutamisel seadmete ja mahutite korrosioonitõrjeks tuleb seda teha heade tavade kohaselt. Nõuded veevarustusele vt 852/2004, lisa II 1. a) Käitlemisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks. b) Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett. Elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude korral võib kasutada puhast merevett; puhast vett võib kasutada ka väliseks pesemiseks. Sellise vee kasutamisel peavad olema vastavad veevarustamisvahendid. 2. Tehnilise vee kasutamisel, näiteks tuletõrjeks, auru tootmiseks, külmutamiseks ja muudel sarnastel eesmärkidel, peab see ringlema eraldi süsteemis, mis on vastavalt tähistatud
kutselise kalapüügi arvestuse korraldamine, muuhulgas ka kalalaevade riikliku registri haldamine ja kutselise kalapüügi andmete kogumine. -8- Kalapüügi alane kontroll kalapüügilaevastikus. Tagada ,et kala püütakse ainult lubatud koguses. Koguda kalapüügi haldamiseks vajalike andmeid. Tagada,et eeskirju kohaldaks kogu kalapüügi suhtes ühetaoliselt ja karistused oleks ühtlustatud kogu Euroopa Liidus .Tagada , et kalandustoodete liikumist oleks võimalik jälgida kogu tarneahelas võrgust toidulavani.Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui
5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013 Perioodil 2007-2013 kaasrahastas Euroopa Liit kalandustoetusi Euroopa Kalandusfondis. EKF-i vahendite kasutamiseks koostas Põllumajandusministeerium 31 Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava, mille alusel rakendati meedet 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng". Meetme abil toetati väikesadamate ja lossimiskohtade uuendamist, kalandustoodete ja agariku töötlemist ja otseturustamist, kalandusega seotud turismi arendamist ja rannakülade taaselustamist, kalurite tegevuste mitmekesistamist kalapüügihooajavälisel perioodil ja koolitustegevust. Meede oli mõeldud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Rannapüügi ja sisevete kalalaevade uuendamist, selektiivsete püügivahendite ostmist ja kala säilitamiseks vajalike seadmete soetamist toetas EKF meetmete 1.4 ,,Väiksemahuline rannapüük" ja meetme 2
annaabi.ee 
