............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........
rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine: Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava: Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 [2] Põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala. 1990. aastatel majanduses toimunud muutused tõid aga maal kaasa tööhõive languse ja rahvastiku liikumise maalt linnadesse. Sellega seoses hõrenes maal niigi hõre asustus veelgi, langes ostujõud ja vähenes noorte osakaal. Palju maad jäi kasutusest välja, maastiku olukord halvenes. Põllumajanduse osakaal vähenes kogutoodangus, tööhõives ja maakasutuses.
fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas, skumbria) tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis- ja turustusvõimalusi. Eesti kalakasvatuse ja vähikasvatuse toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad aastas 400 tonni kasvanduse kala ja vähki. Sektori kasvule ja jätkusuutlikusele on otsustav toodete konkurentsivõime turul. Täpsemalt hind ja kvaliteet võrreldes importtoodete( peamiselt Norra lõhe) ja ka asendustoodetega. Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus Köögivilja kasvatamise pinnad on Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Ettevõtteid, kus
annaabi.ee 
