tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915, hõlbustaaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui ka matkajale. Allikajärve kutsutakse ka tantsujärveks ja Tuksi järveks. Tantsujärv on haruldane selle poolest, et üle järve viib sillake. Idakalda õõtsikul kasvab atlantilise kliimaperioodi relikt – mõõkrohi. Kalastikus on esikohal koger ja linask, vähem leiduvat ahvenat, särge ja haugi. Järve äärde on RMK ehitanud lõkkekohad.
väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kokkuvõte Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi. Selle teema kohta annab väga paljugi huvitavat infot otsida, mida argi-inimene ei pruugigi teada."Elu kui allpool veepiiri" teema on suhteliselt lihtne mulle, kui kalamehele, kes ise ka harrastab seda tegevust. 7 Viited Kala nimegaError: Reference source not found võib kasvada tõsiseks monstrumiks. 8 i Kalad-Vikipeedia vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad, 21.04.10
paate ja vesivelosid. Endiselt töötab ja tegutseb Kauksi kämping (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Joonis . Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand) Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate taime- ja loomakooslustega. Kõige rohkem tuntaksegi Peipsi põhjakallast tema luiteahelikel paiknevate männimetsade ja Peipsi järve poolest, mis pakub huvi nii turistile kui kalamehele. Rannapungerja jõelammid on kohalikule inimesele väärtuslikud pärandkooslused, need on põllumajanduslikus kasutuses. Kasutatud kirjandus Consulting OÜ & Alutaguse Matkaklubi MTÜ. Kättesaadav: http://www.iisakuvv.ee/img/image/KauksiTTAloplikkorr.pdf (viimati külastatud 22.03.12)Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti Loodusfoto. Lk 34-36. Haberman, J., Timm, T., Raukas, A., 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu
annaabi.ee 
