Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei
veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine · Õõnes selgmine närviväät müomeeridele vastavad paarilised närvid · Neeluavad neelu külgedel paiknevad avad toidu filtreerimiseks ja hingamiseks
0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojasteks. Kõigusoojased ja püsisoojased Kalalaadsed Linnud Amfiibid Imetajad Reptiilid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Coracias_caudatus_%2 http://commons.wikimedia.org/
vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ahvenad, haugid, särjed jt Imetajad 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi
..............16-17 2 Sissejuhatus Tavapärane sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda
Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega. Kuudikkorallidel (Hexacorallia) on hulk septe (nende arv on kuuekordne) (foto 1) ja palju lihtsaid kombitsaid. Heksakorallid ilmusid Kesk-Triiases ja on tuntud kui "kõvad korallid" - nad on oma kõva sarraga põhilised korallrahude ehitajad. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid Kesk-Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud kalalaadsed roomajad. Vara-Triiases ilmusid hiiglaslikud merekiskjad notosaurused ja plakodondid (joonis 2). Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest. Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Juura
Valaste joa alumine osa, Ontika alumine osa). Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis ainult savi. Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad ORDOVIITSIUM, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises osas liivakivid, ülevalpool karbonaatsed setted ja lubjakivi. Ordoviitsium on Eestis väga hästi uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha jõeorgudes, Põhja-Eestis ja karjäärides. Väga palju kivistisi. Eesti põhilised maavarad põlevkivi,
nii Maa atmosfääri koostist, mis võimaldas elu levimist ka maismaale. Maismaale asumiseks pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. · Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm. · Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid, kes elasid Aafrikas, siis suurema ajumahuga inimese eellased, algul osav inimene (Homo habilis), hiljem püstine inimene (Homo erectus). Pärisinimene ehk tark
KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga Sisalsireen, koopaolm, hiidtömpsuu, tähnikvesilik, tähniksalamander, tseiloni kalamadulik, rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 11 S. PÄRISKONNALISED
16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kuse- kui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed. Süda 3 osaline. 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised Pika keha ja sabaga. N. sisalsireen, koopaolm, vesilikud, salamandrid 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised Kere lühike ja lai, kael väga vähe eristunud, saba puudub, jäsemed hästi arenenud ning tagajäsemede enamasti märksa pikemad kui esijäsemed, liikumisviisiks hüppamine
ja jääkainete eemaldamine. Kalad on lahksugulised. Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud. Sigimisperioodil heidetakse muna- ja seemnerakud sobivas kohas vette. Vees toimub viljastamine. Areng on moondega. Munarakust areneb vastne, kes muutub hiljem maimuks. Esialgu toituvad kõikide kalaliikide maimud väikestest veeorganismidest, hiljem muutuvad siis röövkaladeks või lepiskaladeks, olenevalt oma liigist. Kalalaadsed loomad jaotatakse nelja suurde rühma, millest levinumad on sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Sõõrsuud on maduja kehaga ning suu asemele on arvukate sarvjate hammastega suulehter. Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhrest. Luukude kehas puudub ning nende hulka kuuluvad haid ja raid. Kalad on kohastunud eluks kas ainult magevees või merede soolases vees. 47
hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit:
annaabi.ee 
