Talvitub Indias, Indo-Hiinas ja Põhja-Ameerika lõunaosas (Poole 1989). . Euroopa populatsioon talvitub Lääne-Aafrikas ja mõned ka Vahemere lääneosas. Meil pesitseb kalakotkas eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid järjest sagedamini tuleb tema kohta teateid Pärnu- ja Läänemaalt, mis on märk selle liigi levimisest lääne poole (25 aasta eest pesitses kalakotkas üksikute paaridena vaid Kirde- ja Lõuna-Eestis) Vt joonis 2. Selgunud on ka see, et suguküpseks saanud kalakotkad tavatsevad valida pesapaigaks koha, kus läheduses mõni paar juba pesitseb. Arvukuse madalseisu ajal jäid asustatuks parimad elupaigad, kesisematele pole veel jõutud levida . Indikaator (joonis 1.) näitab kalakotkaste pesitsuspaaride arvukust 10000 km2 kohta. Tulemus on arvutatud liigi koguarvukuse suhtena Eesti pindalasse (45227 km2). Eesti kalakotkaste teadaolevad pesapaigad on koondunud Lõuna- ja Ida-Eestisse, kus leidub
ees. Samas ei või saagi tabamise korral kalakotkas kunagi kindel olla, et see jääbki temale. Nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse vähem kui meetri sügavusest veest ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda. Kalakotkale parimaks saagiks on kalad kaaluga 200-300 grammi. Suurema kalaga ei suuda ta kaugele lennata ning väiksema püüdmine on raske ja ebaotstarbekas. Kalakotkad võivad saaki tassida pessa rohkem kui 25 km kaugusele! Mõnedes kalakasvatustes on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal sanitari rolli, ehk korjavad ära vigased või haiged kalad. Selle juures langevad saagiks osaliselt ka terved kalad. Aga kui kalad kasvavad liiga suureks (üle 400 g), siis läheb kalakotkas mujale jahti pidama.Päevas vajab üks kalakotkas ca 300 g toitu.Kui kalakotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut, siis tuleb kas paastuda või toituda muust
ongi kalakotka eeliseks suuremate sugulaste ees. Samas ei või kalakotkas saagi tabamise korral kunagi kindel olla, et see temale jääbki - nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse kuni meetri sügavuselt ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda. Kalakotkale parimaks saagiks on 200 300 grammi raskused kalad: suurema kalaga on raske kaugele lennata ning väiksema püüdmine on ebaotstarbekas. Kalakotkad võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt! Mõnes kalakasvatuses on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal muuhulgas ka sanitari rolli korjavad ära vigased või haiged kalad, kuigi selle kõrval langevad saagiks ka terved kalad. Aga kui kalad tiikides kasvavad nende jaoks liiga suureks (üle 400 g), lähevad kalakotkad mujale jahti pidama. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kalakotkad jõuavad rändelt koju enne
deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseala on tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad meelsasti mitme- sugused veelinnud. Piirkonnas on kokku kohatud 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas. Piirangud külastajatele Lõket võib teha ja telkida ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Massiürituste korraldamiseks on vajalik saada luba kaitseala valitsejalt. Arvestada tuleb
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35
(80% emastest olid 70ndail steriilsed) Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal). Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu – N/P soolad. Hallhüljes on Läänemere hüljestest arvukaim! Koprad aitavad merereostust vähendada! Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades! Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlitele ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale! Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest!!
Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005). Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus rõngastajate kullipüünisesse. See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana. Aastal 2006 juuli keskpaigas püüti Ann võrku ning rõngastati uuesti. Anni rõngastamise eesmärgiks oli välja selgitada, kas luhtade niitmise ja taastamise mõju konnakotkaste toitumisele, kas luhtade võsastumine mõjub konnakotkaste arvukusele. Anni
– ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12.Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades. – ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE 17
– ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12.Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades. – ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE 17
annaabi.ee 
