soojaveelises väljavoolukanalis 9. 11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist. Valdavad on kerged, hästi teisaldatavad, kergesti monteeritavad ja puhastatavad klaasplastust või PVC –kilest basseinid. Need võivad olla ümmargused, ruudu- või väljavenitatud ristküliku kujulised. Paljud kalakasvatajad eelistavad ümmargusi basseine, millel pole puuduliku veevahetusega nurki, kuhu koguneb jäätmeid. PVC basseinid on ümara kujuga. Basseine on võimalik paigutada tihedalt hoonesse, näiteks kaarhalli, kus neid saab valvata ning nad on kaitstud ilmastiku toime eest. Basseinid läbivoolul põhinevas kasvanduses BASSEINIDE TÜÜBID Täiesüsteemne kalakasvandus
ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne
2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1
tehnoloogiale. Merereostuse põhjustajad: Tankerite õnnetustel satub nafta tvette. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. Nafta ammutamine merepõhjast. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. Suurimad kalapüüdjad: Aasias Hiina, Jaapan, Indoneesia, Venemaa - oma tarbeks Tsiili, Peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tsiili. Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, Angoola, Namiibia, Argentiina; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid. Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas Peipsi Järve
*Andmete registreerimine (Vee temperatuur, hapnikusisaldus, söödakasutus, kalade mass ja suremus) *Bioturvalisuse nõuete täitmine Tootmise tsükkel *Sõltub eesmärkidest asustusmaterjal või kaubakala, portsjonvõi suur forell, millal saadakse vastsed või edasikasvatamiseks noorkala, kui suurena nad ostetakse, milline on veereziim *Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve. Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Eesti kalakasvatajad ostavad praegu noorkala naabermaadest sisse ja ise enamasti ei paljunda. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt marjana, 5-15 g maimudena või suuremate - aastaste kaladena *Marja lüpsmine ja viljastamine,või silmtäpp-marja ostmine, marja ikubeerimine, vastsete kasvatamine. *Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule
profiilist ja veerezhiimist. Vikerforell on eurühaliinne ja kasvab hästi ka Läänemere riimvees. Eesti forellikasvatus põhineb marja või noorkalana Taanist ja Soomest igal aastal sisse toodavatel asustuskaladel. Kasvatamiseks kasutatakse ainult emaskaladest koosnevat asustusmaterjali. Isased kalad saavad suguküpseks noorena, nende liha kvaliteet halveneb, nad muutuvad agressiivseks. Seetõttu kasutavad kalakasvatajad biomanipulatsiooni tehnoloogiat, mis võimaldab toota ainult emaseid kalu. Eesti kalakasvataja saab valida, kas tellida kiirekasvulist, kuid aeglaselt küpsevat lihaliini, hinnalist kaaviari andvat nn marjakala või hoopis steriilset triploidset forelli. 5 Aastate eest kasvatati vikerforelli vaid tiikides, mis said vee allikatest või jõest. 1970.-ndatest
mustatähnilised. elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja. VIKERFORELL. Vikerforell on meie silmapaistvamaid kalu. Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes. RÄÄBIS. (seljauim väheldane, suu st alalõug ülaseisune) Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja
ühiskonnale, seal hulgas inimese toitumisele. 6.15 Riigid peaksid tegema koostööd ning hoiduma konfliktidest. Kõik vaidlused tuleb lahendada õigeaegselt, rahumeelselt ja koostöövaimus vastavuses rahvusvaheliste lepetega või poolte vahel kokku lepitud viisil. Lahendamata vaidluse korral peaksid riigid jõudma esialgse praktilise leppeni, mis ei mõjuks negatiivselt vaidluse lahendamise lõpptulemusele. 6.16 Kuna on oluline, et kalurid ja kalakasvatajad mõistaksid kalavarude mõistliku kaitse ja korraldamise vajadust, peaksid riigid kujundama kohuseteadlikku kalandust hariduse leviku ja väljaõppe kaudu; samuti kaasama kalurid ja kalakasvatajad kalanduspoliitika kujundamisse ja elluviimisse, tõhustades nii käesoleva koodeksi rakendamist. 6.17 Riigid peaksid tagama, et kalapüügivahendid, -varustus, kalapüük ja sellega seotud tegevus võimaldaks ohutuid, tervislikke ja korralikke töö- ja elutingimusi ning
kerkinud uued intensiivset tehnoloogiat kasutavad kalakasvandused. Eesti vesiviljelust iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja tootmisviiside vahel. Kalakasvanduste arv muutub Eestis pea iga aasta. Sektoris eksisteerivad vormiliselt ettevõtted, kes on tootmise lõpetanud, ning osa ettevõtteid Euroopa Kalandusfondi toel alles alustavad ehitamist ning ei müü veel toodangut. Viimase viie aasta jooksul on paljud Eesti kalakasvatajad investeerinud vee korduvkasutusega suletud kalakasvatusrajatiste rajamisse, luues sellega võimaluse kasvatada ja pakkuda toodangut aastaringselt. Kalakasvatusrajatise ehitamisest kuni toodangu saamiseni kulub mitu aastat, mis nõuab mahukaid käibevahendeid. Selle pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema ka vee erikasutusluba, mille kehtivust peab pikendama iga viie aasta möödudes. Samuti
tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes saadakse mais 15-25g maimud, järgmise aasta juulis kaaluvad need kalad üle 1 kg. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt 5-15g maimudena või suuremate aastaste kaladena. Eesti kalakasvatajad ostavad peaaegu kogu noorkala naabermaadest sisse ja ise ei paljunda. Aastatoodang maailmas üle 450 tuh 1 KALAKASVATUSE ERIALA tonni, Euroopas 300 tuh tonni, sellest 220 tuh tonni on väike (250g) kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell Tsiili, Norra, Soome ja
annaabi.ee 
