vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike. Riivsai, milleks võib olla ka värske saiapuru, on mõnikord segatud riivitud parmesani juustuga. 4 Eriti esinduslik paneering saadakse toiduaine kastmisel vee-munasegusse, millele järgneb imepisikeste saiakuubikute külgesurumine. Meil paneeritakse sellisel viisil kanahakklihast shnitsleid. 2. Mida paneeritakse?
geograafilist päritolu; 3) käitlemisel sooritatava hindamise käigus uuritakse roogitud kalade kõhuõõnt, maksa ning marja. Kui rookimine toimub käsitsi, peab kalatoodete käitleja parasiitide esinemist kontrollima iga kala rookimisel. Masinaga lahkamisel võetakse igast partiist prooviks vähemalt kümme kala. Proovikalade arv oleneb partii suurusest. Kontrolli viib läbi käitleja poolt selleks määratud isik; 4) kalafileesid ja -viilusid tuleb kontrollida parasiitide avastamise eesmärgil järelpuhastuse käigus pärast fileerimist või viilustamist. Kasutatud kirjandus: 1) www.google.com 2) www.vet.agri.ee 3) www.riigiteataja.ee
Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama
annaabi.ee 
