Nad on kõigusoojased, mis tähendab, et nende kehatemperatuur on enamasti võrdne ümbritseva vee temperatuuriga. Parasvöötmes, kus veekogude temperatuur aasta jooksul tunduvalt muutub, olles talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine
muutus tekib tiikide ja basseinide veega täitmisel survepumpa dega või gaasidega küllastatud vee temperatuuri kiirel tõusmisel. Vastsetel moodus tuvad gaasimullid eelkõige suuõõnes, vanematel kaladel sooltorus, kehaõõnes, lõpustel, uimedel, lihastes, veresoontes ja naha all. Ujupõis (sagedamini lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiirete sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks.
Suuri lihatükke võrmitakse neid vorstisidumise võttega sidudes. 5. Kuidas valmistatakse hakkliha? Valmistatakse hakklihamasinaga, kõikidest lihaliikidest, kusjuures kasutatakse eelkõige kaela-, kõhu-, külje- ja labatükid. Selleks lõigatakse lihatükid väiksemaks, nii et need hakklihamasina avast sisse mahuksid ja aetakse 1-3 korda läbi hakkmasina. 6. Milliseid pooltooteid valmistatakse veiselihast? Rostbiif, rulaad, pikitud liha, klops, liharull, antrekoot, biifsteek, langett, filee, romsteek, filet mignon, chateaubriand, tournedos, böfstrooganov, guljass, asuu. 7. Milliseid pooltooteid valmistatakse sealihast? Seapraad, naturaalne kotlet, karbonaad, snitsel, eskalopp, liharullid, guljass, raguu. 8. Milliseid pooltooteid valmistatakse hakklihast? Hakkrulaad, hakkbiifsteek, hakkliharullid, hakksnitsel, hakk-kotlet, bitkiid, lihapallid, frikadellid. 9. Kuidas liha keedetakse? Keedetakse suure tükina. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. Liha
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
