Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kalad: hai ja karpkala - sarnased materjalid

haid, karpkala, kalad, lasila, juhendaja, liikuda, imitatsioon, libiseda, urve, maist, koostaja, pikkuseks, lgedelt, karpkalad, hingamine, teravad, ujuda, ltida
thumbnail
29
doc

Kala- ja kalatooted

peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja

Kaubandus ökonoomika
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kalad ja kalatooted

ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht

Kokandus
70 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti kalad

Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõ

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti kalad

SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kamm

Zooloogia
40 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vikerforellikasvatuse ja karpkalakasvatuse ülesanded

1.a = 12 300 / 0,75 = 16 400 = 65-70% 0+ -st 12 300 / 0,8 = 15 300 11 600 / 0,75 = 15 500 11 600 / 0,8 = 14 500 0+ = 16 400 / 0,65 = 25 200 16 400 / 0,7 = 23 400 15 300 / 0,65 = 23 500 15 300 / 0,7 = 21 800 15 500 / 0,65 = 23 800 15 500 / 0,7 = 22 100 14 500 / 0,65 = 22 300 14 500 / 0,7 = 20 700 Vastus: 0+ 20 700 ­ 25 200 tk ja 1+ 11 600 ­ 12 300 tk 2. Noorkalakasvandusel on tellimus 20 000 kahesuvise karpkala müügiks. Kui palju on selleks vaja toota karpkala vastseid? Lahendus: Selleks, et saada 20 000 tk 1+ st kahesuviseid kalu on vaja 1 aastaseid kalu 20 000 / 0,75 = 26 600 20 000 / 0,8 = 25 000 Sest 1 aastastest jääb sügiseni ellu 75-80% Et saada nii palju 1 aastaseid kalu on vaja 1 suviseid 0+ = 26 600 / 0,65 = 40 900 26 600 / 0,7 = 38 000 25 000 / 0,65 = 38 400 25 000 / 0,7 = 35 700 Sest 1 suvistest jääb ellu 65-70% kalavastsed = 40 900 / 0,5 = 81 800

Loomabioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset sõna liigi nimes, isikunimi ja aastaarv. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad

Kasvatavate kalade bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Luukalad, kõhrkalad, sõõrsuud ja kalade kaitse

LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
13
doc

EESTI MAGEVEEKALAD

Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg

Looduskaitse
26 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

redutseerunud, suulehtri ümber poised KLASS SILMUD Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur Hooke- avastas raku

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................

Kasvatavate kalade bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti kalade eksam

kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9. Millisele substraadile koevad tavaliselt siiglased ja lõhilased? V: kividele, kruusasele põhjale 10. Miks ei saa põhjaõngega püüda rääbist ja suuresilmalise nakkevõrguga mudamaimu?

Loodus
35 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma: 1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette

Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Loeng Vooluveekogude elustik

muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt

Hüdroloogia
40 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Bobi kalastuse ABC

sügavam 7. Võta oma kalasöödamöks ja tee sellest kuulikesi 8. Viska kuulikesed sinna kohta kuhu sa oma rakenduse viskasid 9. Keri tamiil pingule 10. Ootame 11. Nooguti hakkas rapsima 12. Võta oma õng ja haagi kala 13. Võitle kalaga (suur karp on hästi tugev nii et vaata et ise vette ei lenda) 14. Ütle oma semule et ta kuidagi selle kala kahva sisse saaks 15. Korda protsessi palju tahad 16. Kõik (pista need kalad kuskile akvaariumisse või lase vette tagasi aga ära palun söögiks tee, kulinaarne väärtus on 0) KASUTATUD KIRJANDUS  Mis kirjandus, teadmised ainult ju

Loomad
1 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mikroevolutsioon

keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine) Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks) Isolaadid- organismirühm, mis teatud põhjustel on eraldunud lähtepopulatsioonist ja eksisteerib sellest sõltumatult Isolaatide tekkepõhjused: 1) Geograafilised. a) Maastikuelementide ümberkujunemine, mida liigid ületada ei saa. Näiteks sügavate orgude teke, veepinna tõus (poolsaartest saarte teke). b) Või on tegemist ülisuure levilaga, kus äärealade isendid kokku ei puutu ja

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Karpkala referaat

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ).(Wiki, 2012) 1.2 Välimus

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kalade referaat

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Karpakala referaat

Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik lepamaim

Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

lõpustel, mitusuulane-nugib konnade kusepõies. Kahepõlvsed e. imiussid - lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. N: maksakaan-lambas ja teos, harilik vereimiuss-inimese veresoontes ja vastsena veetigudes. Paelussid ­ põlvkondade ja permehe vahetusega N: laiuss ­ tangud röövkalas, inimese sooles saab täiskasvanuks, linnuroni ­ vageltang elab kalas, täiskasvanult veelindude sooles, laipea-nelkuss ­ vastsena väheharjasusside kehaõõnes, täiskasvanuna karpkala sooles. 21. Mikroskoopilised, töntsaka kehaga. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui ka kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Jäigad kitiinist hambad. Filtreerijad ja röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas.Vastsejärku pole, põlvkondade vaheldumine. Filtreerivad siseveekogudes vett. 22. Ümarussid - Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtemoodi. Pulkjas teravate otstega keha, paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

substraati (reoveepuhastussetet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 20­25 Mj/m3 (4000­6000 kcal/m3). Biogeenid ­ biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. Biogeograafia ­ on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine.

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Selts angerjalised 16.3.4.4.5. Selts tuulekalalised 16.3.4.4.6. Selts tursalised 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised 16.3.4.4.10. Selts lestalised 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised 16.3.4.5. Eesti kalad 16.3.5. Klass: Dipnoi (kopskalad) 16.3.6. Klass: Crossopterygii (vihtuimsed) 16.3.7. Klass: Amphibia (kahepaiksed) 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised 16.3.7.4. Eesti kahepaiksed 16.3.8. Klass: Reptilia (roomajad) 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised 16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses seoses ellujäämise tõenäosusega ja on ka palju muid kohastumisi, mis on katsega tõestatavad. Ööliblikate tiibade kohastumine meenutamaks kuivand lehti ulatub sinnamaani, et on koguni liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karpkalalased

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele.  Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni. Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem.  Endised põllumajandusobjektid likvideerida. Põllumajanduskeemia, muud põllumajandusmürgid ja mineraalväetised.  Risustavad ka miljööd 18. Kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vastused teatud küsimustele Bioloogia gümnaasiumile II 3. kursus

siirdatakse koerakud patsiendile, selline etapp puudub reproduktiivsel kloonimisel. Terapeutilises kloonimises lastakse embrüol areneda in vitro blastotsüsti staadiumini, pärast mida, see hävitatakse. Reproduktiivsel kloonimisel siiratakse blastotsüst emakasse. Sarnasused: Mõlemas on vajalik munaraku ja tuumadoonorit, pärast mida koeraku tuum siiratakse tuumata munarakku ning embrüo hakkab in vitro arenema. 3/36) kulles ­ 1952 karpkala ­ 1963 hiired ­ 1986 lammas ­ 1996 inimene ­ 1998, embrüo keelati siirata emakasse eetilisuse tõttu. reesusahv (Macaca mulatta) ­ 2000 gaur (India metsveis) ­ 2001 veised ­ 2001 ja Brasiilias 2005 kass ­ 2001 ja 2004 muul ­ 2003 hobune ­ 2003 5/36) Tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakke saab kasutada haiguste ja traumade ravis

Bioloogia
334 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kloonimine

Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). 5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID 1938 ­ Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 ­ Pennsylvania teadlased kloonivad konna. 1984 ­ Hiina teadlased kloonivad karpkala, kasutades neerurakke. 1996 ­ Sotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast ­ Megani ja Morgani. 1997 ­ Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja. 1998 ­ Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad kolm järjestikust põlvkonda hiiri. 1998 ­ Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks.

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kloonimine

munaraku tuuma keharakutuumaga. · 2000 ­Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib · 1952 ­ Pennsylvania teadlased kloonivad viis geneetiliselt modifitseeritud siga. konna. · 2002 ­Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi · 1984 ­ Hiina teadlased kloonivad karpkala, nagu tema originaal, andes tunnistust kasutades neerurakke mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote · 1996 ­ Sotimaa Roslini instituudi teadlased arengus. kloonivad embrüorakkudest kaks lammast ­ · 2003 ­Itaalias kloonitakse esimene hobune. Megani ja Morgani. · 2003 ­Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Võõrliigid

Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvas

Bioloogia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun