Kal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: • otsaju – haistmisfunktsiooni teenistuses; • vaheaju – pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; • keskaju – kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; • tagaaju (väikeaju) – liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised d. erutused; • piklik aju – hingamiskeskus, maitsesagarad.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

1

Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid.

Keskkonnakaitse KT

0

Kalaan on suur loom: tüvepikkus 136 cm (harva kuni 146 cm), sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. ● Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas ● Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega.

Kalaan

0

Kala originaaltaustal – jaapanlased tundsid kala ära suurema tõenäosusega kui ameeriklased. Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust teistsugust infot?  Eye-tracker ja emotsiooni tuvastamine.

Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt

1

Kalade kuumtöötlemine - praadimine, keetmine, suitsutamine.

Toitlustus, toidu valmistamine

0

Kalade kehakuju on niivõrd mitmekesine, et sellele on võimatu anda üldist iseloomustust. Kui me ütleme „lind” ja „imetaja”, siis kujutame endale otsekohe ette esimesel juhul tiibadega ja teisel juhul neljajalgset looma.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites.

Kuldkala

0

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.

Kalad

0

Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette.

Kalad

0

Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse.

Kulinaaria raamatu „Sööme ära!” referaat

0

Kalade hulgas on levinud haigus , mis on tuntud liguloosi nime all: kala sooltorusse koguneb sellinu hulk parasiitusse ,et nad rebivad lõhki kala kõhu ja tulevad välja.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga.

Ontogenees

-1

Kalad – merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised.

Ookean

0

Kala tarneahela – püügist töötlemiseni – etappide maksimaalne optimeerimine, keskendudes kala kvaliteedi tagamisele ja ressursside kokkuhoiule.

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

0

Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad.

Eesti metsade loomad

0

Kalad on veeökosüsteemide olulised funktsionaalseks komponendiks ja nende kooslusi peetakse veeökosüsteemide tervise koondnäitajaks.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi.

Elu allpool veepiiri

0

Kalad on sellele parasiidile lisaperemeheks ja invadeeruvad protserkoide sisaldavaid aerikuid süües.

Arvestuse piletid vastustega

0

Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides.

Kalade referaat

0

Kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub.

Kalakasvatuse konspekt

0

Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest suuremad. Kudemise ajal muutub isakala kõhu esiosa punakaks.

Harilik lepamaim

0

Kalad on lahksugulised. Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Kalad on jäänud küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa.

Mehhiko lahe naftakatastroof

0

Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused.

Euroopa kalavarud

0

Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti

Põhja -Jäämeri

0

Kalade puhastamisel on soovitav kala alla panna mitmekordne paber soomuste ja sisikonna jaoks, mida söögiks ei kasutata.

Asjaajamise alused

0

Kalad - räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult.

Läänemaa rahvustoit

0

Kalade jalalabad on kas märkimisväärselt väikesed ja ilusa kujuga (ka meestel) või siis suured ja lohmakad.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalade eeltöötlemine - Lima kraapimine, (soomustamine), sisikonna eemaldus (kõhust, seljast, peast), fileerimine.

Toitlustus, toidu valmistamine

0

Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

0

Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu.

Projekt ,,Minu lemmik``

0

Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini.

Eksami küsimused & vastused

0

Kalaallit nunaat - „inimeste maa“ ● Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni

Gröönimaa ( slaidid )

0

Kalad - haug, latikas, ahven, angerjas, koha, luts, nurg, roosärg, säga, särg ja säinas.

0

Kalad on meres või veekogus jaotunud mitte ühesuguselt (sõltub liigist, astaajast jne) .

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

0

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime.

Kuldkala

0

Kal - a onomatopoeetiline v¨ljend a liskivi s¨delus on a m¨rgi a . algt¨hendus. a

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

0

Kalad - vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

0

Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad.

Geograafia kordamine 8.klass

0

Kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased.

Latikas - referaat

0

Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon.

Geograafia kordamisküsimused 'Põllumajandus'

0

Kalad on ükskõiksed solvangute, süüdistuste ja salvavate märkuste vastu.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Kala tarbimine on täna teisejärguline, eelmevalt tarbitakse looma- ja linnuliha.

Kalaliha omadused ja toiteväärtus

0

Kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad.

Läänemeri

0

Kalad – allergeen võib olla nii magevee-kui ka merekala ning kalamari.

TOIDUALLERGIA

0

Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline.

Nimetu

0

Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele.

Kuldkala

0

Kalade silmad on niisked, raskete laugudega ning kiirgavad kummalist valgust.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kala nahas on retseprotid, mis tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda.

KT Selgroolised ja kahepaiksed - kordavad küsimused

0

Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest.

TOIDUAINETE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS

0

Kalad - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku.

loomad

0

Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal.

TERVISLIKUD ELUKOMBED

0

Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel.

Eesti Kalad

0

Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas.

Kalad

0

Kalad - kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist).

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kalaani omapäraks on see, et nende tiinus võib väldata 6 kuni 12 kuud.

Sahhalini saar

0

Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega.

Kerakala

0

Kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele.

Nimetu

-1

Kalaani nahk on äärmiselthinnatud. Seetõttu kütiti teda alates 18. sajandi keskpaigast nii halastamatult, et 1910. aastaks oli elus vaid umbes 1000 looma. Kalaanide kaitse alla võtmisega hakkas nende arvukus pikkamööda kasvama ning jõudis 100 000 isendini.

Sahhalini saar

0

Kalad - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele.

Selgroogsete närvisüsteem

0

Kalade paljundamiseks on vaja palju põhjalikke teadmisi ja abivahendeid.

Nimetu

0

Kala luustik on toeks kerelihastele ja kaitseks siseelunditele.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.

Kalad

0

Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kalaan on ainus saarmaliik, kes elutseb ainult meres.

Sahhalini saar

0

Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on meie veekogude toiduahela lõpplüliks.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kala kehakuju on määratud tema keskkonnatingimustega

Selgrootud loomad

0

Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline.

Kahepaiksete kordamisküsimused

0

Kala lõhn – amiinid, aldehüüdid, ketoonid.

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

0

Kala õngitsemine - igavat tööd ja laiskuse ametit.

Unenäod

0

Kalad on seal üksteisele väga lähedal.

Ahven

0

Kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale.

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

0

Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel.

Kala- ja kalatooted

0

Kalad on lühinägelikumad kui inimesed.

Kala- ja kalatooted

0

Kalad on taimesööjad ja lihasööjad.

Loogika konspekt 1-5

0

Kalade ring - , eritus- ja hingamiselundkond.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kala rasv on inimesele hästiomastatav.

Kalaliha omadused ja toiteväärtus

0

Kalaan on vastupidav ja kiire ujuja.

Sahhalini saar

0

Kalad on naftat täis ja mürgised.

Toorumi pojad

0

Kala vaene on avaookean ja süvameri .

Kalandus , kalanduse vormid.

0

Kalad on pinnal ja ahmivad õhku.

Nimetu

0

Kalade mürk on inimesele väga ohtlik.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad – haug, ahven, linask.

Ülevaade Eesti muinasajast

0

Kala fossiile on leitud hästi palju.

Paleobiogeograafia ajastud

0

Kala lahkamiseks on samuti mitu moodust.

Kalad

0

Kala söömine - rahakahju, õnnetusi.

Unenäod

0

Kalade kudemis - ja elupaikade kaitse.

Põllumajandusega seotud seadused

0

Kalade nahk on kaitstud soomustega.

Kalad

0

Kalade ringe - ja hingamiselundkond.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

-1

Kalad - kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda, suunda muuta, tasakaalu hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

-1

Kalad - Vikipeedia vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad, 21.04.10

Elu allpool veepiiri

-1

Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale.

7. klassi bioloogia