Kaktuselised
peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad
(läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja
tolmukaid, raag puudub; vili on mari.
Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m
kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja
pikkade peente vartega epifüüte. Paljudel on viljad ja varre lihakas sisu söödavad.
Kaktusepuitu kasutatakse ehitusmaterjalina meenete valmistamiseks, mitut liiki kaktusi
tarvitatakse kosmeetika- ja farmatsiatööstuses. Sooja kliimaga aladel kasvatatakse
paljusid kaktuselisi aedades ja parkides ilutaimena, neist istutatakse ka elavtarasid;
põhjapoolseil mail on nad kasvuhoone- ja toataimed. [1. lk 288]
3. KAKTUSELISTE HOOLDAMINE
Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii
vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest