· Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud. · Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad. · Imiussi vastne areneb veetigude kehas. · Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega. · Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid. · Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis. · Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde. · Paelusside siseehitus on lihtsustunud, neil on ainult kolm elundkonda: närvisüsteem, eritus-
Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile.Piimjas planaar (piimjas lamelane) Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. 4.2. Klass Imiussid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m
annaabi.ee 
