Funkts: viib õlavart taha ja lähendab DELTALIHAS Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub: kodarluu köprusele Funkts: painutab küünarvart ja pöörab välja ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS (triceps) Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt
Küünarluumine nahaveen (Vena basilica) Kus kulgevad: algavad käeseljal atsesevast veenipõimikust. Kuhu suubuvad: suundudes ülespoole, suubub kodarluumine nahaveen kaenlaveeni, küünarluumine nahaveen aga õlavarreveeni. Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni. Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise
Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused, liigutusulatused Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges. Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus, mille tõttu liigeseauk süveneb. Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus, mis algab liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas. 2) Õlavarre taha viimine: deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas, seljalailihas. 3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna.
külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki. Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega, nn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel. Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega. 3. Lihaste kinnituskohtade põletikud Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all; Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas. Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel. Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid. Värsked ehk ägedad põlveliigese välised vigastused (Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.) 1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid
4. Palliga pääsuke (ühe jala peal käed ees puudutavad palliga maad, teine jalg paralleelselt põrandaga (harjutus tagareiele). 5. Vastas jalg puudutab vastas kätt ees peast kõrgemal liikumine võrguni (tagareiele). 6. Soojendus liigestele (suuremate liigeste aktiivne liigutamine, tagamaks liigesliikuvuse enne treenigut) 7. Soojendus. Venitused + kiired liikumised a. Ühe jala reie kakspealihase venitus (tagareie) + ühe jalaga sääretõste jooks b. Ühe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + ühe jalaga põlvetõste jooks c. Kahe jala reie kakspealihase venitus (tagareie) + sääretõste jooks d. Kahe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + põlvetõste jooks e. Sirge jala vibutused ette (vastas käsi, vastas jalg kokku) + jalatõste f
Nokkloom Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed. Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse korral võib liikuda asendisse, mis on jäsemega täisnurga all. Kannuse aluse juures on paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda nähtavasti toodetakse ainult paaritumise ajal, siis arvatakse, et seda kasutatakse eeskätt võitluses paaritumisvalmi emase pärast. Mürk ei ole inimesele surmav, kuid põhjustab valulikku (algul väga valulikku) paistetust, mis võib kesta kuid. Ajast, mil nokkloomale veel karusnaha pärast jahti peeti, on teateid, et koerad, kes pidid pihta saanud loomad ära tooma, surid mürgi kätte
traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd, kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon, kompressioon piki luu telge valulik. Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend- äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring. Esmaabiks rahu, külm, kompressioon, tõstetud asend, vajadusel lahas õle naaberliigeste, hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd.
Põhjused: lihase liigne pingutamine, löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Kõõlusevigastus Kõõlused ühendavad lihaseid ja luid. Kõõluste venitused või rebendid tekivad lihase väga tugeva järsu pingutuse või otsese löögi tõttu. Sagedasemad paikmed: Achilleuse kõõlus, õlavarre kakspealihase ja sõrmede sirutajalihaste kõõlused. Rebendi sümptomid: raksatus vigastuse momendil, äkiline valu (täieliku rebendi puhul möödub), funktsiooni osaline või täielik puudumine. Esmaabi: RICE, haiglasse. http://www.jaapa.com/how-to-diagnose-and-manage-an-acute-achilles- tendon-rupture/article/141135/ Meniskirebend Kõige sagedasem põlveliigese vigastus. Meniskid ehk põlveliigese võrukettad (sisemine ja välimine) paiknevad sääreluu ja reieluu vahel. Nad
), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss.
Biomehhaanilised: · Dünamomeetrilised platvormil: Kõnni toefaasi määramine, Käimise ja jooksmise biomehhaaniline analüüs, Kannakõõluses tekkiva jõu määramine dünamomeetrilisel platvormil üleshüpped. · Dünamomeeteria (isomeetriline ja isokineetiline) meetodit kasut lihaste isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimisel, lihasvastupidavuse uurimisel, lihaste kontrakstiooniliste omaduste uurimisel (õlavarre kakspealihase, reie-nelipealihase jõudu). mõõdab maksimaaljõudu, jõukasvukiirust ja lõõgastumise kiirust; peamiselt kasutatakse selja-, tuhara-, sääre-nelipea- ja säär- kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks. · Mütonomeetria on lihaste toonuse uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehhaaniliste omaduste määramisel. · Goniomeetria = meetod liigeste liikuvuse määramiseks;
õndlaarter lühike arteritüvi, paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine ja tagumine sääreluuarter eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks tagumine sääreluuarter kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss
Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase kõõlusest mediaalsemal, kui küünarliiges on sirutatud ja küünarvars maksimaalselt välja pööratud. Vastsündinutel ja imikutel palpeeritakse brahiaalarterit õlavarre mediaalsemalt ppinnalt. Õlavarrearteri palpatsiooni eelistatakse vastsündinute, imikute elustamisel ja siis, kui unearteri palpatsioonil esineb raskusi. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 10
algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja imiku puhul on pulss õlavarrearteril paremini tuntav kui kodarluuarteril. (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). 61 Küünarliigese juures jaguneb õlavarrearter kodarluuarteriks (a. radialis) ja küünarluuarteriks (a. ulnaris). Kodarluuarteri pulss on küünarliigese juures hästi tuntav (sagedasim pulsi katsumise koht)
annaabi.ee 
