ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi vôi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine R1 OMLT-2 nominaalväärtus 200 k Näit:197,6 k Nominaalviga 10% R1=±[0,15+0,05(Rk/R-1])*R/100 kus Rk=200 ja R=197600 R1=±0,4 Jääb nominaalvea piiridesse R2 MUT-2 nominaalväärtus 36 Näit:35,3 Nominaalviga teadmata. R2=±[0,15+0,05(Rk/R-1)]*R/100 kus Rk=200 ja R=35,3 R2=±0,136 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9
teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100
Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) 1)] % R1 = ± 1,45 % = ± 10,7 R2 = ± 5,36 % = ± 10,19 R1 = 739 ± 10,7 R2 = 190 ± 10,19
Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 3 aruanne Ahela parameetrite mõõtmine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1
104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,15 + 0,05 - 1FD # 100 2000 509,84
Töö nr. 6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter Pt100 Töö käik Resistoride takistuse mõõtmine Takistuste nominaalväärtused: R1 = 2,200 k tolerantsiga 5% R2 = 3,900 k tolerantsiga 5% Mõõdetud takistuste väärtused: R1 = 2,223 k R2 = 3,936 k Takistuste mõõtemääramatused:
Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, pool, koksiaalkaabel. Töö käik 1. a) Resistoride takistuse mõõtmine Resistor R1 (nominaal):R1n=1,00k±0,5% Resistor R1 (mõõdetud):R1m=0,99 k Resistor R2 (nominaal):R2n=3,90 k±5,0% Resistor R2 (mõõdetud):R2m=3,87 k Arvutan mõõtmise piirvead, kasutades tehnilistes andmetes antud piirvigade eeskirja: Mõõtepiirkonnad on vastavalt 200 k ja 2000 k.
Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega: UV1 = | 𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V Voltmeeter UV 2 on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6 potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui: 𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V UV 2= |𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V 6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil. Ekvivalentse generaatori teoreem: Takistust omava eraldatud skeemiharu suhtes saab aktiivse kaksklemmi asendada ühe ekvivalentse generaatoriga, mida iseloomustab emj Eg ja sisetakistus Rg. Siinjuures Eg võrdub tühijooksupingega katkestatud haru klemmidel, sisetakistus võrdub kaks- klemmi sisendtakistusega Rg = Rsis A B Joonis 6. Haru 2 tühijooksuskeem Kirchoffi II seaduse põhjal: A B I'₄R₄ + I'₅R₅ - U₀ = E₂ + E₄ + E₅
Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks Klemme võib olla ka rohkem, sellisel juhul on tegemist n – klemmiga Port – Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis enamasti grupeeritakse klemmid kahekaupa. Taolist klemmipaari nimetatakse pordiks Kaksklemmi saab seega nimetada ükspordiks Kahe pordiga seadet või komponenti nimetatakse kakspordiks Suurema portide arvu korral on tegemist n-pordiga Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2
annaabi.ee 
