Kakskeelsus
enamuskeel, ei ole ohus. Seda ei asendata teise keelega, ükskõik kas uus keel on enamus- või
vähemuskeel. Kodu ja/või kooli kaudu lisab laps senisele mingi uue keele ja kultuuri ning
kadusid ei toimu. Erinev on olukord siis, kui vähemuskeelt kõnelevalt lapselt oodatakse, et ta
omandaks kodus või sagedamini koolis teise keelena mingi enamuskeele. Eesmärk on uue
(enamus-) keele saamine domineerivaks keeleks, või isegi esimese vähemuskeele väljatõrjumine.
Seda käsitletakse taanduva kakskeelsusena (Baker 2005 ).
1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus
Ka suhteliselt hea eesti keele oskuse korral võivad lapsel tekkida suhtlemis(väljendus) raskused,
kuna tal puuduvad teadmised, kujutlused. Eriti võib selline olukord tekkida erinevatest
kultuuridest pärit inimeste suhtlemisel. Järgnevalt kujuneb kõneloomeprotsessis ütluse aluseks
oleva situatsiooni skeem, st täpsustub teate sisu: milliseid semantilisi seoseid-suhteid tahame