Kindlasti ei saa olla see takistuseks, et laps ja pere jäävad abita. Lahenduseks pakutakse erinevaid võimalusi: tõlgi kasutamine tunnis; tõlgi puudumisel pereliikmete kaasamine; veebipõhiste rakenduste kasutamine, mis pakub nii heli, video kui ka teksti häältõlkimist reaalajas (siin peab olema veidi kriitiline, sest tõlkes võivad olla vead); kliendile emakeelse abi leidmine veebis erinevatest kultuurigruppidest. Küsimusele, kas kakskeelsusel on autismispektri häirega lapsele kahjulikke mõjusid leiti erinevaid vastuseid. Vanadest uuringutest leiti, et autismispektri häirega kodus võiks rääkida ühte keelt. Kuigi neid uuringuid on tehtud vähe on tänapäevaks selgunud, et kakskeelsus ei mõjuta neile lastele mingit negatiivset mõju. Võrreldes kakskeelseid ja ükskeelseid autismispektri häirega lapsi, siis ei ole vahet nende sotsiaalsetes suhetes, vastuvõtlikusel või ekspressiivsuses keeles
mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel. Kahe keele samaaegse kasutamise tulemusena võib tekkida ebakindlus abstraktsete mõistete tundmisel ja nendega opereerimisel. Situatsioonis, kus inimese teadvuses eksisteerivad mitu keelt kõrvuti, on loomulik, et iga mõte ja mõiste on seostatud nii mitme väljendiga, kui mitut keelt inimene valdab. Võõrkeelte õppimise varases lapseeas takistab selget ja puhast mõtete ja mõistete sidumist emakeeles ning võib olla takistuseks ka üldise intelligentsuse arengule.
on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks. Lapsed peavad väärtustama mõlemat keelt ja kultuuri. (Baker, 2005, 71.) Kakskeelsus ei piirdu pelgalt oskusega kahes keeles suhelda. Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg. Igal juhul kalduvad positiivsed omadused negatiivsetest üle, seega ei ole mõtet karta kakskeelse lapse kasvatamist. Eelised ja puudused kakskeelse lapsega Vanemad peavad hoolega läbi mõtlema, kas kakskeelse lapse kasvatamine on ikka oluline. See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine
annaabi.ee 
