Akadeemilistest baassõnaraamatutest on EKIs lõpetamisel ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (I-VII) (19882007). Ilmunud on 26 vihikut, millele lisandub täiendusvihik. Suurtöö valmis 2007. aastal. Selle sõnaraamatu elektrooniline versioon moodustab eesti keele leksikaalse andmebaasi põhialuse, millele saavad toetuda mitmed järgmised eri tüüpi sõnaraamatud. EKIs on töös ka keelekorraldussõnaraamatu ,,ÕS 2006" täiendatud väljaanne, 2004. a kevadel ilmus ,,Õpilase ÕS". Kakskeelsetest sõnaraamatutest on valmimas ,,Eesti-vene sõnaraamat" IV (1997...). Ilmunud on sellest neli köidet. On alustatud ka Eesti-X-keele sõnastiku universaalse lähtepoole koostamist. Koostamist ootavad põhjalik rektsioonisõnastik (H. Rätsep tegeleb sellega) ja kollokatsioonisõnastik. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Võtmeküsimus
Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed. Tänapäeval on neid lapsi palju, kes on pärit kakskeelsetest peredest ja 12daks eluaastaks valdavad lausa 3-4 keelt. See on üks väheseid vastuolusid minu ja kirjaniku poolt väidetu vahel. „Lugemine on lapseea piits.“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti
aga Setumaa (Meremäe valla) osas on neil ükskõik, panevad nagu ametlik loend ette näeb. Tulevikunägemusena võib välja pakkuda, et vaevalt kunagi õnnestub ajaloolisel Võrumaal ja Setumaal kõik asulanimed kohalikule hääldusele vastavaks normida. Vahepealsete aastate jooksul toimunud Võru murde arenemine omaette regionaalkeele suunas annab põhjust arvata, et rahvas võtab hoopis omaks arusaamise kohalikest asulanimedest kui kakskeelsetest: eestikeelses kirjapildis üks, võrukeelses kirjapildis teine kuju. Siiski tuleb püüda ka Võrumaa ja Setumaa eestikeelsetes külanimedes saavutada suuremat ühtlust. Tuleb teha selgitustööd kantseleietümoloogiatest moonutatud ja jätkuvalt vana kirjaviisi elemente sisaldavate kohanimede parandamiseks. Katastriüksuste nimed on selliseid moonutusi täis, kuid ka külanimede osas leidub juba aastakümneid leierdatud kahetsusväärseid näiteid.
annaabi.ee 
