ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas. Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk. Peaminister: Romano Prodi Iseseisvus:17.märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik
lapsele tuleb pidevalt tutvustada ümbritsevaid helisid, näidates helitekitajat ja kommenteerides kõnega • parim kaugus on lapse kõrvast 20 - 30cm • algetapil ei pea lapse sõnade häälduse korrektsusele tähelepanu pöörama 8. Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini? • kuulmislanguse varane avastamine • regulaarselt kontrollitud abivahendite igapäevane kasutamine lapse varasest east alates • kakskeelsetes peredes on lapsega suhtlemisel kasutusel ainult üks keel • olulist õpetatavat sõnavara korratakse väga palju erinevates lapsele eakohastes lausetes • laps õpetatakse varases eas lugema, sest lugemisoskus loob aluse sõnavara laiendamiseks ja grammatika omandamiseks 9. Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega? • rääkida selgelt (püüa suud rohkem avada, sest oleks võimalik suult lugeda) ja kuuldavalt (mitte karjuda; kui sul on midagi suus, siis sinu kõne ei
47 Eestindamine v~ordub siin u ¨mberpanekuga t¨anap¨aevasesse keelde, mis v~oiks sama h¨asti olla ka inglise keel. 82 L~ opps~ ona K¨aesoleva t¨oo¨ tulemused v~otaksin kokku kolme punktina: 1. Vaadeldud s~onastikud reeglina ei esita kanji m¨arkide morfoloogilis- semantilisi seoseid k¨ ullaldase p~ohjalikkusega. Morfoloogilised sele- tused on kakskeelsetes s~onastikes vastuolulised v~oi puuduvad ko- guni. Jaapanikeelsete m¨argis~onastike morfoloogilised seletused on samuti lahknevad. 2. Koosk~olaline morfoloogia v~oib toimida kanji m¨arkide t¨ahendusliku mitmevalentsuse seletamise argumendina, vaadeldud s~onastikes on vastavat kasutust ainsana n¨aidanud Shirakawa [ 94]. 3. Esitan m¨argis~onastiku andmebaasi XML s¨ untaksil p~ohineva struk- tuuri ja n¨aidiskande, mis arvestab u
annaabi.ee 
