Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju. Kakskeelsuse eelised Kakskeelsetel on suurem sõnavara. Kakskeelsete mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kakskeelsetel on enam arenenud suhtlemisoskused. Täiskasvanuna on ka teisi keeli lihtsam õppida. Kakskeelsetel on võime paremini märgata keelte ja kutuuride erinevusi – nad on tolerantsemad. Kakskeelsuse puudused Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel
enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile. · Kognitiivsed eelised on loovus, avatus suhtlemisel, samuti mõtlemine kahes keeles. · Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks. Kui vanemad räägivad erinevaid keeli, on lapsel võimalus mõlema vanemaga rääkida nende eelistatud keeles
Suktsessiivne õpe (SUK) on siis, kui teine keel tuleb lapsele juurde näiteks lasteaias. Ideaalne vanus oleks 2-5 eluaasta vahel lapse teise keelekeskonda viimine.Sellisel juhul on omandamine kergem. Kolmandaks saab lugeda teise keele omandamist juba nooruki- või täiskasvanu eas. Teise keele omandamisel kõnearengu käigus või sellest eraldi koosneb erinevates mehhanismidest. Kakskeelsuse puhul on palju nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Näiteks positiivseks peetakse seda, et kakskeelsetel on suurim teadlikus keeltes, suurem sõnavara, parem tähelepanu aga samas on negatiivsena piiratud keelevahendid ühes keeles selgitatav mäluressursside piiriga) või keelte segistamine. Kindlasti peab meeles pidama, et kakskeelseid ei ole mõtet võrrelda ükskeelsetega. Lapsel mõjutavad kakskeelsust vanemate emakeel, riigikeel ja domineeriv keel ühiskonnas. Samuti vanemate keele valik lapsega suheldes ja vanemate keele valik omavahel suheldes
vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui kakskeelsed. Suktsesiivne kakskeelne teeb lihtsalt viguteisel ajal, oleneb milla ta hakkas keelt kasutama. Kolmandaks on teisest keelest tulenevad vead. Raskusastmetest on vead erinevad. Süsteemivigu loetakse raskemateks ja kakskeelsel võib neid rohkem teha. Normivead on lihtsamad. Kakskeelsetel võib juhtuda ka sellised vigu kus ta kasutab keeleliselt õiget ütlust vales kohas. Seda võib mõjutada tema emakeelele omane kultuur ja toob selle lihtsalt teise keelde üle. Kui kakskeelne laps teeb rääkides palju erinevaid vigu siis ei saa neid koguaeg parandada. Sedasi ei julgegi laps enam rääkida. Tuleb vaadata mis vigu teeb ja üritada paar nädalat keskenduda ainult ühele või kahele veale. Kui see saab lapsele selgeks liikuda edasi järgmiste vigade juurde
Kakskeelse sisendi puhu omandab kaks keelt tegelikult ainult 74% lastest. Kakskeelsel keeleomandamisel tekib lapsel 2 keelesüsteemi, mis teineteist mõjutavad. Kas mõjutused on lapsesisene mõjutus või laps saab juba vastastikku mõjutatud sisendi (nt vanemate mõju)? Enamasti üks keel domineerib. Lapsed suudavad eristada, mida nad on kuulnud alates 4,5-kuusest peale. Heaks omandamiseks oluline, et laps saaks sisendi teiselt inimeselt (mitte salvestiselt või TVst). Kakskeelsetel lastel on tõlkevasted väga varasest east alates. Võib olla võimalik, et inimene saab TV põhjal keele selgeks õppida (nt laps õpib multikatest saksa keelt). Mida rohkem on ükskeelset konteksti, seda paremini laps keelt omandab. Nt emal on Lanza järgi võimalik 4 eri viisil vastata lapse teise keele: mittemõistmine, väljendatud oletus, täiskasvanu kordus, „lähme edasi“- strateegia ja koodivahetus
kaks või kolm nimetust on. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 64 Kakskeelsus Psühholingviste on ammu huvitanud küsimus kakskeelsusest (bilingvismist) ehk sellest, kas inimesed, kes räägivad ja mõtlevad kahes keeles, teevad seda kummaski keeles erinevalt. Esimene küsimus on muidugi see, kas kakskeelsetel (bilingvaalidel) on teistsugune mõtlemine kui ükskeelsetel (monolingvaalidel). Hakuta (1986) tegi sellealastest uuringutest ülevaate ja leidis, et nende tulemused on üsnagi vastuolulised ning järeldas, et usaldusväärsed andmed on olemas ainult selle kohta, et tasakaalustatud kakskeelsetele, kes oskavad mõlemat keelt ligikaudu võrdselt ja kes pärinevad keskklassi perekondadest, annab kakskeelsus ainult eeliseid. Muudel juhtudel kaasnevad eelistega ka miinused
annaabi.ee 
