Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada. Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendav intellektuaalne pinge. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need
Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii veebilehtedel, kui ka paberväljaannetes, mis on ilmunud viimase 25 aasta jooksul. Kokkuvõtteks selekteeriti välja 26 erinevat kirjutist, mis kajastasid autismispektrihäirega kakskeelsete lastega tegelemist ja nende arengu toetamist just keelevaldkonnas. Kokkuvõte sellest uuringust kirjutati küsimuste – vastuste stiilis, et abivajav lapsevanem leiaks endale vajaliku info kergelt üles. Neid küsimusi - vastuseid oli kokku 14 enam levinenud. Toodi ära ka tabelina erinevad ajakirjade artiklid koos põgusa sisukirjeldusega ja erinevad lingid, mille kaudu saab uurida lisamaterjale või teha koostööd teadlastega, kes antud teemaga tegelevad
Selleks, et hariduselu areneks tuleb Eesti hariduspoliitikas läbi viia olulisi muudatusi. Meie eesmärgid on: • Muuta haridus igale noorele kättesaadavaks. • Muuta õpetaja töökoht tähtsamaks ja lasta neil vabakäelisemalt oma tahte järgi kujundada oma õpetatava aine õppekava. • Tutvustada juba lasteaias ja algkoolis erinevaid tegevusalu ja hobisid, et lastel kujuneks juba noorena välja oma hobid. • Tõsta kakskeelsete koolide eesti keele tase kvaliteedini. Selleks, et oma püstitatud eesmärke saavutada tuleb maakoolid jätta avatuks, see tagab noorte hõlpsama ja kodulähedasema kooliskäimise. Samuti tõstame õpetajate palka ja muudame õpetaja ameti taas tähtsaks ja vajalikuks. Meie erakond tähtsustab hariduse vajalikkust ja soodustab igatpidi Eesti ülikoolide taseme tõusu. Sotsiaalne kaitse ONE-le on südamelähedane inimeste sotsiaalne turvatunne. Meie tolereerime erineva kultuurilise
Multikltuursest õpikeskkonnast 2.1 Teises keeles õppivate laste raskused Skutnabb- Kangas (1988) rõhutab, et kõik normaalselt arenenud lapsed õpivad 4-5 eluaastaga ladusalt kõnelema emakeeles, seevastu mõtlemiskeel ehk kognitiivne keelevõime areneb tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha. Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused: 1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele
Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt vestluspartnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25. ÜKSIKISIKU KEELEKASUTUST MÕJUTAVAD TEGURID haridustase sugu
haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27
· noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt venekeelseks. · Tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine sagenesid arreteerimised 7. EKP esimeste sekretäride võrdlus: I. Käbin, K. Vaino. TV lk. 43 ül. 5.
Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. · Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidzinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest · täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. · toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust. · selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.
tähendus (EKK 2007: 595). Henn Saari on arvamusel (1987: 18), et laenamiseks nimetatakse tavaliselt teistest keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94)
kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine. Õppekavas tuleb edukalt läbida kõik osad, kooli ja kogukonna lapsed peavad sotsiaalselt integreerima, iga laps tuleb suunata positiivse minapildini ning kõikidele õpilastele püütakse rajada võrdsed tingimused. Peaeesmärk on siiski üles kasvatada kakskeelseid, kakskeelse kirjaoskuse ja multikultuursusega lapsi. Kahe õppekeelega koolide põhimõte on keelte lahushoidmine ja eristamine, igas õpisituatsioonis kasutatakse ainult ühte
See oli esimene mudel, mida testiti empiiriliste (ehk päris!) andmetega. alustab ühest tähest tuvastamist ja kuni jõuab millenigi, mis ta andmekogus olemas on ja sisendile vastab, siis tunneb selle konkreetse sõna ära. Siiski primitiivne, sest eesmärk on suurt keelt analüüsiv süsteem. o visuaalne sõna tuvastus, mida kasutatakse ükskeelsete mentaalse leksikoni uurimisel; kakskeelsete kuuldelisel tuvastusel; kõne sünteesis. 4) konnektsionistlikud mudelid (Rumelhart ja McCelland + nende PDP ehk parallel distributed processing töörühm 1986) – neid mudeleid tuuakse esile kui esimesi kirjaliku ja suulise (ortograafilise ja fonoloogilise) sõna tuvastuse mudeldamise ühitamine. Mudel on 3kihiline: sisendikiht, väljundikiht ja varjatud kiht: sisendist varjatud kihti, sealt väljundisse, aga mitte üksühese vastavusega, sest vastavusi on mitu.
Õigekeelsussõnaraamatute reast tõusevad esile Johannes Voldemar Veski ,,Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat" Eesti Keele Instituudis on tehtud ka suurtöö ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" 19882007 ning teoksil on hiiglaslik sõnavaramu ,,Eesti murrete sõnaraamat" 1994. Käib suure etümoloogiasõnaraamatu koostamine. Nii suurte sõnaraamatute tegemine alates materjali kogumise algusest ja lõpetades viimase köite ilmumisega võtab aega mitu inimpõlve. Kakskeelsete sõnaraamatute alal on teinud ajalugu inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatute koostajad Johannes Silvet ja Paul Saagpakk. Eesti murde- ja kirjakeele mõistelise sõnaraamatuga läheb meie leksikograafia ajalukku Andrus Saareste. 16.Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid
Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja.
keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni)
riiki. *1978 suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestuskampaania käivitamiseks ENSVs. *1978 detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu salastatud otsuse ,,Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest". Algas aktiivne vene keele kasutamise propagand, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus, normaalne inimene pidi oskama võrdselt nii emakeelt kui rahvastevahelist suhtluskeelt. Varsti hakati propageerima kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist ja 1976. aastast oli vastu võetud üleliiduline kord, et teadustööd tuleb kirjutada ja kaitsta vene keeles. Tegelikkuses oli kogu see poliitika suunatud ühepoolsele kakskeelsusele, oli ka oht muutuda poolkeelseks. 1980. aastal hakati rahvastevahelist suhtluskeelt õpetama juba lasteaedades ja esimeses klassis ja ülikoolis vene keelsete õppeainete arv kasvas. *Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See põhjustas
Põhjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte põlvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp? 1968 aastal Praha kevadega. Stagnatsiooniaeg 1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi: * Käbini asemel sai partei juhiks K. Vaino, kes oli kuulekas Kremli käsu täitja. * 1978 alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt vene keelseks. * tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine. * sagenesid arreteerimised Noorsoorahutused ja 40-kiri Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid?
seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti õpetati kaitsevahendite kasutamist, esmaabi jms. Tapa militaarlinn - osa stagnatsioonist. Venestamine - 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Ajakirjanduse veergudel hakati sihipäraselt propageerima kakskeelsete lasteaedada ja segakoolide rajamist ning kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba 1976. aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasugust kohustust eesti keele suhtes Eestimaa muulastel ei olnud. Vene keele ülistamine saavutas haripunkti 1980.aastatel, mil vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning
planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise. See tähendab et ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõtlemist. Seda on kinnitanud mitmed mälu ja taju- alased kultuuridevahelised võrdlevad uurimused On näidanud et keel mõjutab: - Mälu ja taju - Hoffman – kakskeelsete hiinlaste ja inglaste võrdlus stereotüüpide kirjeldamisel - Konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise MÕTLEMINE Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid - Teadlikkus – inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik - Suunatus – enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile. Ülesanne omakorda
Üheks lähenemiseks kakskeelsusele on teise keeleoskuse parimat omandamist mõjutavate tegurite uurimine, järgmiseks psüühika uurimine kakskeelsuse kaudu. Kuidas on kaks keelt inimpsüühikas esindatud? Ainsa süsteemi hüpoteesi kohaselt on mõlemad keeled esindatud ühes süsteemis, ent kahe süsteemi hüpoteesi kohaselt on tegemist kahe eraldi süsteemiga (Paradis, 1981). Kas eri keeled paiknevad ajus ka füüsiliselt eraldi? Sellele küsimusele saab vastust otsida ajukahjustustega kakskeelsete inimeste neuropsühholoogiliste uurimustega. Ainsa süsteemi hüpoteesi kohaselt saaks ajukahjustuse tõttu kannatada mõlemad keeled võrdselt, kahe süsteemi hüpoteesi kohaselt aga üks keel teisest enam. Uurimused pole sellele küsimusele selget vastust andnud. Mõnikord taastub peale traumat kõigepealt esimene, mõnikord teine keel. Samas on teatud märke ka kahe eraldi süsteemi toimimise võimalikkusest.
annaabi.ee 
