Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata. See põhjustab positiivsete ja negatiivsete tundmuste segunemise ja kaksipidiseid tundmusi: "Kui piinavalt õnnelik olen ma sinuga", "Mul on lõbus ja kurb, mu mure on helge" (Puskin). (7, 20) Veel üks omadus, mis iseloomustab subjekti emotsionaalset suhtumist tema tundmuse objektidesse, on ebamäärasus. See esineb tavaliselt koos lühiajalise emotsionaalse 5 reaktsiooniga, kuid mõnikord ka pikemaajaliste tundmuste korral, mis on seotud mingites objektides orienteerumisega
planeerib aborti: Määratle oma probleem Mõista oma olukorda Taipa oma tundeid Tunne fakte Uuri erinevaid võimalusi Tee otsus (Part, K) 1.3. Hoiakud ja eelarvamused Eestis käsitletakse aborti pigem sotsiaalse probleemina, laiema avalikkuse jaoks on see teema, millega seonduvad moraali- ja eetikaküsimused. (Puusepp, L. 2011) Abordi teema on inimestes esile kutsunud kaksipidiseid emotsioone, vasturääkivusi, must- valgeid hoiakuid. Paljud arvavad, et abort on halb, seda peab häbenema või ennast süüdlasena tundma. Enamus naisi ei suuda sellest avameelselt rääkida, teema tekitab kohmetust. Võib ette tulla, et kõrvalseisjad väljendavad avalikult oma hukkamõistu. Aborti kui protseduuri kasutatakse justkui naiste karistamiseks, nõustajad ja komisjonid käituvad
sai. Murdesugemeid oli palju tema vanaisa, vanaema ja tädi Mara kõnes, temaealised Võrumaal aga ei rääkinud linnakeelt üldse. Ta oleks nüüdki suuteline vabalt võru keelt kõnelema ja kirjutama, kui nüüdne suvekodu ei oleks Tartumaal, kus keelekeskkond on hoopis teine. Nii on ta võru keele oskus alla käinud, kuigi on püüdnud selles keeles kirjutada luuletusi, millest mõned on ka avaldatud. Praegune võru keele renessanss äratab temas kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt on see ikkagi tema tõeline emakeel, mille hääbumine on kurb, teiselt poolt ei oska tema meelest enamus noori korralikku keelt enam üldse, nad räägivad lihtsalt eesti keelt võru moodi. Võru keele sügavam omapära, temas peituv teistsuguse maailmanägemise ja filosoofia võimalus on tema meelest paraku kadund. Kuigi kadund ei ole võimalus võru keele säilinud elementidest panna kokku mingi uusvõru keel, mis ei oleks nii sõltuv eesti