k. Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Tänapäeval on oksforddauni tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge. Lammastelt saadakse suure tailiha sisaldusega raskeid lihakehasid, mistõttu nende lammaste arv on Suurbritannias viimasel kahel aastakümnel järsult tõusnud. Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga,
Uttede tiinestumine % 89,9 92,2 Talle/poeginud Viljakus 1,51 1,60 ute kohta Tallede 100 päeva kehamass kg Keskmine kõikidel talledel kg 25,3 27,1 Üksiktalledel kg 27,7 28,8 Kaksiktalledel kg 24,2 26,4 Kolmiktalledel kg 22,6 24,6 Neliktalledel kg - 25,4 Tabel 2. Eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade jõudlusnäitajad (1997...2001. a keskmine) Näitaja Eesti tumedapealine Eesti valgepealine Kehamass, kg
olevate tõukarjade keskmine suurus Uttede tiinestumine % 89,9 92,2 Viljakus Talle/poeginud ute 1,51 1,60 kohta Tallede 100 päeva kg kehamass Keskmine kõikidel kg 25,3 27,1 talledel Üksiktalledel kg 27,7 28,8 Kaksiktalledel kg 24,2 26,4 Kolmiktalledel kg 22,6 24,6 Neliktalledel kg - 25,4 10 Tabel 7.Eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade jõudlusnäitajad (1997...2001.a. keskmine)
annaabi.ee 
