Tekib tsükliline ehk kinnine struktuur, mille üks lüli on hapnik. Tsüklit joonistatakse järgnevalt: kõik asendusrühmad, mis olid Fischeri struktuuris paremal, joonistatakse alla, kõik, mis olid vasakul, üles. Lineaarse vormi puhul on tegemist D-glükoosi vormiga, sest eelviimase süsiniku juures asuv OH- rühm on paremal. Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil -vorm ja alumine struktuur D- glükoosi -vorm. Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Disahhariidid: Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside- nn hapniksild kahe molekuliosa vahel. Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur
oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Antud juhul võtab atsetofenoon vahepeal enolaadi kuju ja nukleofiilne enolaatioon ründab karbonüülühendi süsinikku. Moodustub beeta- hüdroksükarbonüülühendi produkt. Seejärel eemaldatakse vee molekul ja moodustub konjugeeritud süsteem, mis koosneb kaksiksidemest ja karbonüülühendist. Tekib bensaalatsetofenoon. O O O O Na OH - CH3 H2C + H3C OH - O OH O O + H2O
9) Polaarsed molekulid: Kui molekulis on lisaks C ja H (polaatsed) aatomile mistahes aatom. Elusorganismis O, N, S. 10) Molekulidevaheliste jõudude tugevus, väheneb vasakult paremale: Ioonsed-vesiniksidemed-dipool-Londoni disotsiatsioonijõud. 11) Funktsionaalsed rühmad: Keemiliste reaktsioonide toimumise kohad. VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R).
asendusrühmad, mis olid Fischeri struktuuris paremal, joonistatakse alla, kõik, mis olid vasakul, üles. Lineaarse vormi puhul on tegemist D-glükoosi vormiga, sest eelviimase süsiniku juures asuv OH- rühm on paremal (joonisel kast ümber). 1 Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil -vorm ja alumine struktuur D- glükoosi -vorm. Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga
asendusrühmad, mis olid Fischeri struktuuris paremal, joonistatakse alla, kõik, mis olid vasakul, üles. Lineaarse vormi puhul on tegemist D-glükoosi vormiga, sest eelviimase süsiniku juures asuv OH- rühm on paremal (joonisel kast ümber). Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil -vorm ja alumine struktuur D- glükoosi -vorm. 1 Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Monosahhariidide keemilised omadused: 1. aldoosid oksüdeeruvad C5 H11O5 - CHO + Ag 2O C5 H11O5 - COOH + 2 Ag C5 H11O5 - CHO + 2CuO C5 H11O5 - COOH + Cu2O 2. monosahhariidid reageerivad vask(II)hüdroksiidiga 3. monosahhariidid redutseeruvad vesinikuga
transportvormidena · vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin · oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10 palmitiinhape (palmithape) steariinhape (stearhape) Küllastatud rasvhapped on kõrge sulamistemperatuuriga ja lipiidid, mis koosnevad enamuses nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked.
Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras). Mitmealuseliste alkoholide puhul kasutatakse lõppusid -diool, -triool, -tetrool jne. Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol. CH3CH2OH etanool ehk etüülalkohol (nimetatakse ka piirituseks).
◦ vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin ◦ oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat RASVHAPPED Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. ◦ Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. ◦ Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. ◦ Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad.
Kui identseid asendajaid on ühendis kaks või rohkem, lisatakse kordsust näitav eesliide: di =2, tri =3, tetra =4, penta =5, jne. Üldmärkused järelliidete kohta (vt selgituseks probleemanalüüsi): • identsete funktsionaalsete rühmade, kordsete sidemete puhul kasutatakse vastavaid järel- liiteid: di- (=2), tri- (=3) jne. • kaksiksideme ja kolmiksideme üheaegse esinemise puhul eelistatakse (nimetatakse esimesena) kaksiksidemest tulenevat järelliidet. Probleemanalüüs: • Aminohappe glutamiinhappe (glutamaadi) nimetus rahvusvahelises nomeklatuuris on järgmine: kõrgeima eelistusega funktsionaalne rühm 1 5 põhistruktuur HOOC CH CH2 CH2 COOH (peaahel) NH2
annaabi.ee 
