Vanasti inimesed lõhnastasid köömnetega seepi, kui praegu ka hambapastat näiteks. HARILIK KÖÖMEN Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse
Liitsarikaid Õis on taimel palju, moodustavad pöörise. Katis koosneb väikestest valkja äärisega lehekestest. Osakatis on ühekülgne, "poolik", koosneb 3...5 (6) kileja äärisega lehekesest, need on alusel laienenud ja omavahel kokku kasvanud. Õitseb juuni teisest poolest augustini. Putuktolmleja. Kaksikseemnis on peaaegu kerajas, külgedelt Vili pisut lapik, osaseemnis viie kõhretaolise lainja ribiga, paljas, pikkus üle 3 mm. Paljad pehmed kolmelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Alumised õõnsatel rootsudel, ülemised peaaegu rootsutud. Alumised lehed suured: pikkus 30...60 cm, laius kuni 40 cm, Leht
kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan
ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e
6.Kasutatakse enamasti dekoratiivtaimedena : nt tulinelk, kipslill, harilik seebilill. SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi 2.Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki 3.Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200
Eriti oluline kartulitoodete valmistamisel: · <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili
sug. Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade (marjade) poolest. sug. sarikalised (Apiaceae) o Lehed: vahelduvad, liitlehed või lõhestunud lihtlehed, leheroots tupega Õied: väikesed, liitsarikates Õiekate: 5-tine, tupp lühikestest või taandarenenud tupplehtedest Kroon: aktinomorfne, lahklehine Vili: kuiv jaguvili (kaksikseemnis) Angelica sylvestris heinputk aedtill (Anethum graveolens), aedpetersell (Petroselinum crispum), köömen (Carum carvi), aedseller (Apium graveolens), harilik aniis (Pimpinella anisum) Mürkputk (Cicuta virosa) porgand - Daucus carota sug. araalialised (Araliaceae) Luuderohi - Hedera helix
liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga,
liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts)
Lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed. Õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis. Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega.
v. lihakas mari; kartul, tomat, paprika mailaselised rohttaimed, lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed, õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2, esineb poolparasiite ja parasiite, vili: paljuseemneline kupar. sarikalised Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine, lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega, õied viietised, väikesed, õisikus (tavalisim liitsarikas), katis ja osakatis, vili: kaksikseemnis; mürkputk, surmaputk, vesiputk. korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole, esineb piimmahl, kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud, taandarenenud tupplehtedest tekib pappus, lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk. 6
Selts sarikalaadsed - Apiales Olulisimad sugukonnad sarikalised ja araalialised, lisaks mõned väiksemad Sugukond araalialised – Araliaceae 800 liiki Luuderohi Hedera helix Harilik ženšenn Panax ginseng Sugukond sarikalised Apiaceae 3000 liiki Rohttaimed vars õõnes, vaoline, sõlmine lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega õied viietised, väikesed, õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis vili: kaksikseemnis porgand,köömen,till Selts astrilaadsed – Asterales Seltsi kuuluvad sugukonnad kellukalised ja korvõielised ja kümmekond väikest sugukonda, Eestis esineb neist sug. ubalehelised - harilik ubaleht Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin Sugukond ubalehelised - Menyantaceae Ubaleht Sugukond kellukalised – Campanulaceae
vegetatiivsena. Tüüpilise putkena on taime vars seest õõnes, ülemises osas sageli harunenud, 50-100 cm kõrge. Lehed üldkujult lai-kolmnurkjad, tavaliselt kaheli- kolmetised, alumiselt pinnalt hallikasrohelised. Naadil on võime eritada vett tilgana nagu kortselelgi. Õied on valged ja asuvad suurtes liitsarikõisikutes, nagu sarikalistele omane (aedtill!). Õitseb juunist augustini. Viljaks on kaksikseemnis; puist- ja loomlevi. Paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetga. Kasutamine: rohelised taimeosad sisaldavad C-vitamiini, noored lehed sobivad salatiks ja supilisandiks. Heaks söödataimeks põtradele. Naadi lehtede mahl mahendab sääsepistete valulisust. Vanasti kasutati taime podagra ja reuma ravil. METSTARN Carex sylvatica. Taime nime tõlkimine ei peaks Teile enam raskusi tekitama! Sugukond lõikheinalised.
annaabi.ee 
