ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14. 15. sajandil jõudsid uued reeglid tõenäoliselt ka Vana-Liivimaale, kuid täieliku eluõiguse võitmiseks kulus mitu sajandit. Veel 17. sajandil mängiti Liivimaal malet mitmesuguste reeglte järgi. Hiljemalt 16. sajandi esimesel poolel oli male tuntud linnakodanike kõrgkihi,
II: Suur tuharalihas -> reie nelipealihas -> sääremarja kolmpealihas -Antagonistide ahel: I ja II ahel koos. 24. Kõnni anatoomilis-funktsionaalne analüüs. Kõnd – tsükliline lokomotoorne (liikumine ruumis) liikumine. Sammu liigid: 1) Lihstamm – seisust viiakse üks jalg ette toetuspinnale 2) Üksiksamm – inimene viib teise (vaba) jala toetusjalast ette; jaguneb eesmine ja tagumine lihtsamm Vertikaalmoment – väike intervall eesmise ja tagumise lihtsammu vahel 3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub
annaabi.ee 
