Pöörab reit välja Ristluu vaagenmiselt Pirnlihas Reie eemaldamine pinnalt Sisemine toppelihas: Toppekile vaagenmiselt pinnalt Pöörab reit välja Kolmepeane pööraja Ülemine kaksiklihas: Reieluu pöörliauku Reie eemaldamine Istmikuluuogalt Alumine kaksiklihas: istmikuluuköbrult Toppekile väimiselt Välimine toppelihas Reieluu pöörliauku Pöörab reit välja pinnalt
Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine Kolmepeane Sisemine toppelihas Reieluu Reie eemaldamine, pööraja istmikuluu toppemulgu sisemine pöörliauk välja pööramine pind Ülemine kaksiklihas istmikuoga Alumine kaksiklihas istmikuköbru Välimine Toppekile välimine pind Reieluu Reie eemaldamine, toppelihas pöörliauk välja pööramine Reieruutlihas Istmikuköbru Pöörlitevahehari Reie eemaldamine,
abdubtsioon Kolmepeane pööraja (koosneb 3 lihasest) : · Sisemine toppelihas · Toppemulgu vaagenmiselt servaltja toppekile vaagenmiselt pinnalt. Kõõluse abil reieluu pöörliauku. Roteerib reit välja ja eemaldab. · Ülemine kaksiklihas · Istmikuluuogalt · Alumine kaksiklihas · Istmikuköbrult Välimine toppelihas Toppemulgu välimiselt servalt Pöörliauku Roteerib reit välja ja ddmaldab Reieruutlihas Istmikuköbrult Suurele pöörlile ja Roteerib reit välja pöörlitevaheharjale
pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja
1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule. Mõlema osa kõõluste liitumisel tekib kannakõõlus (Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule. Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink
8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas – mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on
Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter Pärineb Iirimaalr ja on kõige väiksem lihaveisetõug- lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Gallovei Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast
Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest: Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine SISEMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku. ÜLEMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikuluuogalt Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku ALUMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku VÄLIMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt Kinnitub: pöörliauku Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest: Sisemine toppelihas - Algab: toppekile vaagenmiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Ülemine kaksiklihas - Algab: istmikuluuogalt. Alumine kaksiklihas - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: kõik kolm lihast kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu pöörliauku. e) Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest: Sisemine toppelihas - Algab: toppekile vaagenmiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Ülemine kaksiklihas - Algab: istmikuluuogalt. Alumine kaksiklihas - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: kõik kolm lihast kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu pöörliauku. e) Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja
anteversioon, siserotatsioon, retroversioon, aduktsioon) Sisemine toppemulgult reieluu pöörliauku Roteerib välja toppelihas Ülemine istmikuluuogalt Reieluu pöörliauku Roteerib välja kaksiklihas Alumine istmikuköbrult Reieluu pöörliauku Roteerib välja kaksiklihas Välimine Toppekile välimiselt pöörliauku Roteerib välja ja viib taha toppelihas pinnalt Reieruutlihas Istmikuluuköbrult suurele pöörlile ja Roteerib välja ja viib taha pöörlitevaheharjale
anteversioon, siserotatsioon, retroversioon, aduktsioon) Sisemine toppemulgult reieluu pöörliauku Roteerib välja toppelihas Ülemine istmikuluuogalt Reieluu pöörliauku Roteerib välja kaksiklihas Alumine istmikuköbrult Reieluu pöörliauku Roteerib välja kaksiklihas Välimine Toppekile välimiselt pöörliauku Roteerib välja ja viib taha toppelihas pinnalt Reieruutlihas Istmikuluuköbrult suurele pöörlile ja Roteerib välja ja viib taha pöörlitevaheharjale
8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on
reieluu suurpöörel retroversioon Pirnlihas ristluu vaagenmiselt pinnalt Kolmepeane pööraja reie välisrotatsioon, 1) Sisemine toppelihas 1) toppekile sisemine pind abdutsioon 2) Ülemine kaksiklihas 2) istmikuluuoga reieluu pöörliauk 3) Alumine kaksiklihas 3) istmikuköber Välimine toppelihas toppekile välimine pind Reieruutlihas istmikuköber reieluu suurpöörel ja reie aduktsioon pöörlitevahehari Suur tuharalihas niudeluu tagapind reie retroversioon, tuharalihasmine köber
teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS 32 Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest: Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine SISEMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku. ÜLEMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikuluuogalt Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku ALUMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku VÄLIMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt Kinnitub: pöörliauku Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS
teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS Algab: – ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest: Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine SISEMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. 32 Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku. ÜLEMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikuluuogalt Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku ALUMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku VÄLIMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt Kinnitub: pöörliauku Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS
teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS 32 Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest: Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine SISEMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku. ÜLEMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikuluuogalt Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku ALUMINE KAKSIKLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku VÄLIMINE TOPPELIHAS Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt Kinnitub: pöörliauku Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS
Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel),
määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes,
Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg. Pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad . Silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tapaküpsuse saavutavad vara. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Poegimine kerge. Vasikad suhteliselt väikesed . Eestis puhtatõulisi piemondi tõugu veiseid Eestis ei ole. Vältava ristamise tulemusel peaksid esimesed vasikad sündima käesoleval aastal Dexter *Pärineb Iirimaalt. Kõige väiksem lihaveisetõug. Lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Lai, sügav rind. Jalad on lühikesed, tagajalgade asend on rõhutatult taatsine. Värvuselt tavaliselt
Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel. Et kere tagumine kolmandik on lihakehas suure osatähtsusega, siis tuleb selle kasvamise soodustamiseks noorveiseid intensiivselt sööta. Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõõnedel lihaveisetõugudel (belgia sinine, hele akviteen jt) esineb nn kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja
Suur sünnimass põhjustab raskeid sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA Piemont - Värvuselt on pullid tumehallid, peal ja kaelal võib olla tumedamaid laike. Lehmad on helehallid. Kõik loomad on nudid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 650 kg, pullidel 1000 kg. Pullid saavutavad tapaküpsuse vara. Rümbasaagis on 60%. Tõu eripära on kaksiklihas, mis areneb vasikatel juba mõne nädala vanuselt. Piemondil ei ole nii suuri poegimisraskusi, kui teisel kaksiklihast omavatel tõugudel, kuna nende vasikad on suhteliselt väikesed. Eestis on praegu vaid üksikud ristandveised. Soti mägiveised - Kasvult väikesed, täiskasvanud pullide kehamass on kuni 800 ja lehmadel 550 kg. Lehmvasikate sünnimass on 28, pullvasikatel 31 kg. Karv on pikk, aluskarv tihe. Tavaliselt on