paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamin ja Päriliku info realiseerimine e ülekanne järglasrakkudes valgu sünteesi teostamine Struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal Lühemad üksikahelad, mille *ASUB: rakutuumas, kuju vastab ülesandele mitokondrites, *ASUB: rakutuumas, kloroplastides, bakterite tsütoplasmas, bakterite tsütoplasmas tsütoplasmas
RNA ON TÄHTIS! Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud! DNA RNA Lühendi tähendus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Struktuur Kaksikahelaline spiraal ehk Üksikahelad. Võib esineda biheeliks* kaksikahelana. Leidumine Tuumaga raku rakutuumas. Rakutuumas ja Mitokondritel, kloroplastidel. tsütoplasmas. (Bakterite DNA on (Bakteritel ainult tsütoplasmas) tsütoplasmas)
27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil - need omadused ühendavad kõiki biopolümeere.
ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. Makroelemendid- hapnik(O), süsinik(C), vesinik(H), lämmastik(N), fosfor(P) ja väävel(S). Mikroelemendid- kaalium(K), kloor(Cl), kaltsium(Ca), naatrium(Na), magneesium(Mg), raud(Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja fluor(F). Ained organismis
ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4
Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA. Enamik bakterite viiruseid kuuluvad DNA-viiruste hulka. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised: - Herpeseviirused - nt herpes - Papilloomiviirused - nt soolatüükad, kasvajad - Poksviirused - nt rõuged.
tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses. D-õlg on saanud nime temas leiduva modifitseeritud nukleotiidi dihüdrouridiini D järgi
Lühendile vastav nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Koostises olev suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikualused Adrenaliin, guaniin, tsütosiin, Adrenaliin, tsütosiin, guaniin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, C, G, U) Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Esinemiskoht rakus Tuumaga rakkudel rakutuumas, Rakutuumas ja tsütoplasmas; eraldi DNA on ka mitokondritel bakteritel ainult tsütoplasmas
ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. DNA struktuur ja keemiline koostis. RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku 30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C 31 Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA Ta on kaksikahelaline biheeliksis kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil 32 Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujääk + fosfaatjääk 2
sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organismide võime muutuda ja omandada uusi tunnuseid liigi piires Kombinatiivne muutlikkus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, vanemate geenialleelide ümberkombineerumine Mutatsioon - raku geneetilise materjali muutused (RNA või DNA) DNA (desoksüribonukleiinhape) - pärilikku informatsiooni säilitav aine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele; kromosoomide põhiline koostisosa; pikk ja kaksikahelaline spiraal RNA (ribonukleiinhape) - päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus Mutageen - mutatsioone esilekutsuv tegur Teratogeen - ained või tegurid, mis tekitavad lootel väärarenguid (viirused, bakterid, alkohol, nikotiin, narkootikumid jne) Kantserogeen - on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket/vähki või suurendada nende esinemissagedust
või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist
4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4
Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F
18. Peamiseb biomolekulid on ahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 19. biopolümeerid on valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped 20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29. DNA stuktuuri nim kaheahelaliseks biheeliksiks 30. biomolekulideks nim sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 31. lipiidid täidavad põhiliselt ehitusliku ja energeetilist ül 32. AIDS i põhjustab HIV viirus 33
Seda lihastes) 16.Milliseid ülesandeid valgud organismides täidavad. -ensüümid (kiirendavad biokeemilise reaktsioone ehk ainevahetust) -struktuurides (rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved) -ainete transport organismis -retseptorid -liikumine (algloomade viburid, lihaskoe valgud) -varuaine äärmisteks juhtumiteks -kaitsefunktsioon (antikehad, verehüübimisvalgud) -toksiinid (loomade mürgid) 17.Pildilt ära tund DNA ehitus, biheeliks. DNA on kaksikahelaline heeliks ehk biheeliks. 18.Milline on DNA roll erinevates organismides? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele. 2.OSA 1.Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid? Valgusmikrosoobiga saab vaadata vaid kudesi, mis on läbipaistvad ning väga ei saa suurendada. Elekronmikroskoobiga saab uurida ka kudesi, mis ei ole läbipaistvad ja suurendada saab rohkem kui valgusmikroskoobiga. 2
(loeng 6 meetodid) Northern Blot - Testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt mRNA eraldatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western Blot - Testib valgu olemasolu Valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest, denatureeritakse ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. siRNA - RNA vaigistamine (RNA silencing) on mitme etapiline protsess, misläbi kaksikahelaline RNA (dsRNA) töödeldakse valgu Dicer poolt nii, et tekivad lühikesed RNA dupleksid. Need väikesed RNAd järgnevalt seonduvad valguperekonnaga Argonaute. Tulemuseks on geeni vaigistamine. siRNA ja miRNA loomisel Dicer või Dicerisarnased (DCL) valgud lõikavad pikad dsRNA (kaksikahelaline RNA) või tagasivolditud (linguvõi juuksenõela-kujuline) RNA väikesteks ~ 21 25 nt fragmentideks siRNA-d kaitsevad genoomi: · Löövad tagasi sissetungivad viirused
25. Mille poolest erinevad T4 ja M13? T4 on lüütiline faag ehk ta tapab kõik bakterirakud oma elutegevuse käigus (faagilaikudes pole ühtegi bakterit). M13 on aga lüsogeenne faag, mis ei lüüsi oma rakke, vaid aeglustab nende kasvu (faagilaikudes võivad olla mõned rakud). 26. Kirjelda M13 elutsüklit. Faag M13 kinnitub raku F-piilile. Nakatumise ajal vabaneb kattevalgust DNA, mis siseneb rakku. Rakku sisenenud üheahelalisele DNA-le sünteesitakse komplementaarne ahel ning moodustub kaksikahelaline tsirkulaarne replikatiivne vorm (RF). Seejärel hakatakse RF-lt tegema üheahelalisi DNA molekule „veereva ratta“ mudeli järgi. Samal ajal sünteesitakse ka vajalikud kattevalgud. Edasi toimub partiklite kokkupakkimine raku periplasmas ja väljub. 27. Mõisted: Transduktsioon – faagide poolt vahendatud geneetilise informatsiooni ülekanne ühest rakust teise. Jaguneb üldine – suvalise geneetilise markeri suhtes (faag ei
geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Iga raku tuumas asub genoom organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome ning iga paari üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. dsDNA tüübid: B-konformatsioon (Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.), A-konformatsioon (Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille täispööre moodustub 11 aluspaarist ja mis esineb DNA osalisel dehüdreerimisel.), Z-konformatsioon(Vasakule pöörduv kaksikheeliks, mis moodustub G:C-rikkas DNA-molekulis. Z tähistab siksakilist suhkur-fosfaatse selgroo asetusviisi DNA-s
aminohape . Joonis vaata loeng 15, slaid 42. Aminohapped seostuvad tRNA molekuli 3` OH otsa estersidemega, mis moodustub aminohappe karboksüülrühma ja tRNA terminaalse riboosi 3` OH vahel. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (3 lingu e. aasa ja 4 paardumata nukleotiidi 3' otsas), mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa e. õlg kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Viimase pikendus on üheahelaline osa 3' otsas, millele liidetakse aminohape. Konkreetse tRNA funktsiooni määrab peamiselt antikoodon, aga ka teised silmused (lingud) 7. Aminoatsüül-tRNA süntetaaside ülesanded: · Aktiveerivad aminohappeid liitmiseks peptiidahelasse · Täidavad informatsioonilünga koodoni ja aminohappe vahel. · Vastutavad selle eest, et õige aminohape liidetakse vastavale tRNA-le.
Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset-, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukeliinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 3.RAKU EHITUS JA TALITLUS: Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks
poolsustele. *Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagnudamine energia saamise eesmärgil algab alles siis kui ülejäänud energia varud on ammendunud. *Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk albumiin on aernevale lootele toitainevaruks, inimese rinnapiimas on oluline valk kaseliin. 8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus. DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks. Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. 9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest?
mis on antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5' , seega on DNA molekuli ühe ahela suhkrujäägi otsas vaba 3' -OH, vastasahela otsas suhkrujäägi küljes vaba 5'-OH rühm. A=T, G=C. DNA kaksikheeliks püsib stabiilsena tänu paardunud lämmastikaluste vahel moodustunud vesiniksidemetele 6. Kirjelda DNA sekundaarstruktuuri? Kus esineb? Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks: iseloomustus · kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaridevahelised H sidemed. Biheeliksina esineb DNA ka rakutuumas: kromosoomides · biheeliksi Ø 2 nm · spiraali täispööre täpselt 360 · iga ahela üks täispööre e. suur vagu on 3,4 nm ja see sisaldab 10 nukleotiidi; · suure vao vastas on väike vagu suurusega 0, 34 nm. 7. Protsessid, millega on seotud DNA negatiivne superspiralisatsioon?
Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se))
2) lämmastikalus 3) fosfaatrühm Desoksüribonukleiinhape e DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. See on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fostaatrühma liitumisel. DNA struktuur nukleotiidide järjestus kannab endas infi päriliku info säilitamine ja edasikandmine. DNA ahelate koospüsimise aluseks on komplementaarsus kui ühes ahelas on A, siis teises T ja G-C. DNA on rakkudes enamasti kaksikahelaline heeliks biheeliks. See tagab päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. ( vist on nii: DNAle ensüümi lisades saab DNA hulka suurendada ) DNA tähtsus päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine (kopeerimine) raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. RNA ehitus on analoogne DNAga. RNA molekulid on lühemad; neil puudub T, asendab U. RNAl on esimest järku struktuur. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises tagavad geneetilise info realiseerimise.
Argonaute valk seob väikesed RNA molekulid ja nende sihtjärjestused. (Argonaut valk sai nime müürlooga järgi, sest müürlook meenutab kaheksajalga) siRNA- vahendatud vaigistamine (transkriptsioon ja post-transkriptsioon). Takistavad viiruste replikatsiooni, vaigistavad transposoone ja korduselemente, kaitsevad ka bakterhaiguste eest. Enamus taime viiruseid on RNA viirused, mis paljunevad läbi kaksikahelalise vaheetapi. Selle vältimiseks kaksikahelaline RNA molekul lõigatakse DCL poolt väikesteks siRNA molekulideks, mis seonduvad Argonaut (AGO) valguga, et vaigistada viiruse replikatsiooni. Taimedel võib tekkida viiruste vastu resistentsus Mutant taimedel puudub siRNA molekul ja nad on viirustele vastuvõtlikumad siRNA sihtmärgiks on heterokromatiin, transposoonid, viirused jt patogeenid miRNA- vahendatud mRNA lõikamine ja translatsiooni takistamine. Reguleerivad taimedes arengut ja
biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organimis ensümaatilist, ehituslikku, transport, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil.
34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. DNA RNA lühendi tähenuds desoksüribonukleiinhape ribonukleiinhape koostises olev suhkur desoksüriboos riboos lämmastikalused adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, G, C, U) peamine suhkur pikk kaksikahelaline lühemad üksikahelad spiraal ehk diheeliks kus leidub tsütoplasmas, rakutuumas, kloroplastis, rakutuumas tsütoplasmas peamine ülesanne säilitab ja annab edasi DNAs oleva info pärilikku infot rakus kopeerimine ja valikku kohta toimetamine 35
o RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas. o Ülesanded: o DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele. o RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. o Ehitus: o DNA-lämmastikalused (A, T, G, C), fosfaatrühm; süsivesik (desoksüriboos) ; struktuur: pikk kaksikahelaline spiraal ehk biheeliks; vesinikside o RNA- lämmastikalused (A, U, G, C) fosfaatrühm, süsivesik (riboos); peptiidside Biheeliks- pikk kaksikahelaline spiraal, DNA ja vahest ka RNA Nukleotiid- nukleiinhappe ahela elementaarosa, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest Replikatsioon- ühest DNA või RNA molekulist saadakse kaks identset lõiku tRNA- transport RNA; toob tsütoplasmast kohale aminohapped ehk üksused, millest valgud kokku
viirusspetsiifilisi valke Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist
9. Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased, madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsi 17. Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks. Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19. Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama? 20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665
H1, H2a, H2b, H3, H4 o o Lineaarne nukleotiidahel Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes Moodustub selgroona suhkur – fosfaat – suhkur – fosfaat ahel Ahela üks ots on 5`fosfaat, teine ots aga suhkru 3´ OH N-aluste järjestus on geenile unikaalne o Kaksikahelaline DNA dupleks DNA-l kaks nukleotiidiahelat, mis koos nõrkade H-sidemetega Moodustuvad N-aluspaarid Adeniin:Tümiin (2 H-sidet) ja Guaniin:C (tsütosiin) (3 H-sidet) Seetõttu on DNA ahelad komplementaarsed DNA ahelad antiparalleelsed Heeliks ringjas (1. ja 11. kohakuti) o DNA tuumas ca 23 000 geeni DNA replikatsioon o o Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus)
hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb paika primeid lagging strandil 3’-5’-> polümeraas III ehitab sinna vahele uue ahela (Ogazaki fragmendid)-> polümeraas I asendab primerid DNA ahelaga-> DNA ligaas liidab fragmendid kokku DNA struktuurid: Primaarstruktuur- DNA lineaarseks ahelaks liitunud nukleotiidid Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-,
alkoholism) vanematel aga takistada. 20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal. Geneetikaalaste põhitõdede eiramine Nõukogude Liidus lõssenkism. 3. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot (eeltuumne): tuuma asemel tuuma piirkond, puudub tuumake ja tuumamembraan, haploidne kromosoomistik, genoomiks 1 kaksikahelaline DNA molekul - rõngasmolekul, DNA üldhulk väike, (histoonid puuduvad). Eukarüoot (päristuumne): esineb selgelt eristuv tuum, tuumake, 2-membraanne tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat, diploidne kromosoomistik, genoom palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e
b) energiakandjad c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaT vahel 2 ja G ja C vahel 3 vesiniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm
c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis) DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidi 3. süsiniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. 2) Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaT vahel 2 ja G ja C vahel 3 vesiniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm struktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes.
Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) 1) DNA (desoksüribonukleiinhape)- päriliku info süilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Koosneb desoksüribonukleotiididest. Neli erinevat nukleotiidi: A, G, C, T. Moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud
Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) 1) DNA (desoksüribonukleiinhape)- päriliku info süilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Koosneb desoksüribonukleotiididest. Neli erinevat nukleotiidi: A, G, C, T. Moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Kaksikahelaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud
see näis kokku minevat marksistliku teooriaga, et ühiskondlik kord mõjutab inimeste omaduste arengut. Mendelismi pooldajadsattusid vanglasse ja paljud seal ka surid, geneetika kuulutati ebateaduseks. Kuigi Lõssenko teooriatel tõepinda polnud olid paljud teadlased sunnitud ellujäämise või karjääri nimel tulemusi võltsima, näitamaks, et Lõssenko teooria töötab. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Haploidne. Histoonid puuduvad. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist.
rakkudesse lühikesi RNA juppe, mis pidanuksid hübridiseeruma märklaudgeeni mRNAga ning pärssima selle translatsiooni. Kontrollkatse aga, kus kasutati perfektselt paarunud mõnesaja aluspaarilist kaksikahelalist RNAd, oli oluliselt edukam selle märklaua translatsiooni inhibitsioonis, kui spetsiifiliselt disanitud antisense RNAd. Sellest tehnoloogiast on saanud geeni funktsiooni uurimise üks suuri läbimurdeid. Kaksikahelaline RNA protsessitakse esmalt väikesteks interferents RNAdeks (siRNA). siRNA ahelad, mis on 21-23 bp pikad, hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3'otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised. siRNAde tekkeks on vaja Dicer kompleksi ribonukleaasset aktiivsust. Sellest järeldati, et miRNAde ja siRNAde vahendatud protsessid on väga sarnased. Hiljutised uuringud näitasid, et kaksikahelalisi siRNAsid ja miRNAsid protsessitakse edasi multivalkkompleksis, mis sisaldab vaid üht RNA ahelat
Prokarüoodid võivad üksteise ning ka substraadi külge kinnituda ka valguliste moodustiste piilide abil. Piilid on vajalikud ka konjugatsiooniks. Umbes pooled prokarüoodid võivad suunatult liikuda. Liikumiskiirus on umbes 50 ?m/s, kusjuures 50 ?m on umbes 100 korda pikem prokarüootsest rakust. Kõige levinum on liikumine viburite abil. Prokarüootide viburid erinevad eukarüootide viburitest nii ehituse kui talitluse poolest. Prokarüootidel puudub tuum. Neil on üks kaksikahelaline ringikujuline DNA molekul (rõngaskromosoom), mille asukohta rakus nimetatakse tuumapiirkonnaks. Erinevalt eukarüootsete rakkude kromosoomidest, on rõngaskromosoomid vaid väga vähesel määral valkudega seotud. Prokarüootses rakus võib lisaks olla ka väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid kutsutakse plasmiidideks. Need sisaldavad geene, mis võimaldavad organismil ellu jääda ekstreemsetes olukordades (näiteks antibiootikume sisaldavas lahuses). Prokarüoodid vahetavad plasmiide
viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Kapsiidi ja ümbrise ülesanded: 1. kaitsta viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonnamõjude eest. 2. aidata viiruse genoomil kanduda üle ühest rakust teise. Viiruste seltsid 1. DNA-viirused nt. herpes. Suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Sisaldavad kapsiidis DNA molekuli. Peremeesorganismi rakku siseneb viirus tervikuna või ainult tema DNA. DNA koostise järgi jagunevad: 1. üksikahelaline DNA-viirus 2. kaksikahelaline DNA-viirus 2. DNA- ja RNA-viirused viirused, mis talletavad oma päriliku info ühel kujul, kuid paljunevad teise vahevormi kaudu. Nt. B-hepatiit talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt. satelliitviirused. 17 Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1
C nukleotiid positsioonis 6666 konverteeritakse deaminiinimise tagajärjel U-ks. See muutus toimub ainult soole rakkudes ja CAA koodon muutub UAA-ks (stop koodon), sellest ka poole lühem valk. Nukleotiidide lisandumist või deletsiooni katalüüsib editosoom, deamineerimist deaimanaasid. 44. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist. Vaigistamiseks kasutatav kaksikahelaline RNA protsessitakse esmalt väikesteks interferent RNAdeks (siRNA). Lühikesed siRNA ahelad hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3' otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised. Dicer lõikab kaksikahelaise RNA sellest struktuurist välja. miRNA on siRNAga üldiselt sarnane, nad on umbes 70bp prekursor RNA produktid. Prekursor RNA moodustab stem-struktuure, kus tüve osas on vaid üksikud mitte-paardumised. Dicer lõikab kaksikahelalise RNA neist struktuuridest välja
struktuuriks ja modifitseeritakse Golgi kompleksis. Ribosoomid – neis puuduvad membraanid, sisaldavad rRNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub vlgu süntees. Leidub tüsotplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus tRNA molekuli sekundaarstruktuur on ristikheinakujuline. tRNA molekuli otste paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa on „akseptor-õlg“. Sellele 3’ otsaga paardumata nukleotiidile liidetakse estersidemega aminohape. 31. Valgusünteesi regulatsioon (Vt. Pikemalt translatsiooni alt) • Toimub ribosoomis. • Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA.
Ühe- või kaheahelaline DNA või RNA 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Tehti katse DNA transformeerumisega katseklaasis. Katses surnud virulentsete DNA kandus transformatsiooniga mittevirulentsetesse bakteritesse, mis muutis ka need bakterid virulentseks. Järelikult DNA sisaldas seda pärilikkust, mis põhjustas bakteri virulentsust. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA on tavaliselt kaksikahelaline, RNA aga üheahelaline (v.a viirustel). DNA-s on süsivesik desoksüriboos, RNA-s aga riboos. DNA nukleotiidid on A,G,C,T. RNA nukleotiidid on A,G,C,U DNA-l on olemas primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. RNA’l tertsiaalset struktuui ei moodustu. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus seisneb lämmastikalauste kindlas paardumises, ehk A-ga paardub T, ja C- ga paardub T.
õpikus lk 55 DNA RNA Lühendi tähendus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Koostises olev suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kuju kaksikheeliks vastab ülesandele Kus leidub? Tuumaga rakkudel tuumas, eraldi Rakutuumas ja tsütoplasmas, DNA on ka mitokondritel ja bakteritel ainult tsütoplasmas kloroplastidel, bakteri DNA asub tsütoplasmas
Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. Inimese kromosoomi DNA kontuurpikkus varieerub 2,5 kuni 5 cm vahel. Kõikide inimese kromosoomide DNA kogupikkus ulatub üle meetri. Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud,
Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. Inimese kromosoomi DNA kontuurpikkus varieerub 2,5 kuni 5 cm vahel. Kõikide inimese kromosoomide DNA kogupikkus ulatub üle meetri. Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud,
- Inimesel on 46 kromosoomi. DNA on ka mitokondrites – mitokondrid lähevad edasi järglastele Lineaarne nukleotiidiahel - Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel - N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes - Seetõttu moodustub selgroona = suhkur – fosfaat – suhkur – fosfaat ahel - Ahela üks ots on 5’fosfaat, teine ots aga suhktu 3’OH fosfaat - N-aluste järjestus geenile on unikaalne Kaksikahelaline DNA dupleks - DNA-l 2 nukleotiidiahelat mis koos nõrkade H-sidemetega - Moodustuvad N-aluspaarid - Seetõttu on DNa ahelad komplementaarsed - DNA ahelad antiparalleelsed 10.DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on poolkonservatiivne – mõlema vanemahela info põhjal sünteesitakse uus komplementaarne ahel DNA replikatsiooni komponendid Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus)
annaabi.ee 
