Molekulaargeneetika ja viirused
Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast
ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas ühe või mitu
molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või
olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku
rakumembraanist lipiidkest.
14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid.
DNA viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelaga
DNA viirusteks ja kaksikahelaga DNA viirusteks (herpesviirus, papiloomviirus).
RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on
üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas
pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss-
ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks.
15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit.
Lüütiline tsükkel