Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised)
Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. Lisa Klass: Imetajad (Mammalia) Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) Infraklass: Alamimetajad (Metatheria) Selts: Kukrulised (Marsupialia) Alamselts: Kaksieeshambulised (Diprodontidae) Sugukond: Koaalalised (Phascolarctidae) Koaala (phascolarctos cinerus) Kasutatud kirjandus Koaala, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4 köide lk 604. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/koaala.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koaala_nele.htm http://www.zone.ee/andrash/Referaat.htm Sisukord Tiitelleht ...........................................................................................................
F sipelgasiillased F nokkloomlased SubCL eluspoegijad theria InfraCL alamimetajad metatheria O opossumlased didelphimorphia O kukkurkärplased dasyuromorphia O kukkurmutlased notoryctemoprhia O kaksieeshambulised diprotodontia F kängurulased F koaalalased InfraCL pärisimetajat theria SupO Afrotheria O toruhambulised - tubulidentata F tuhniklased O torukoonulised macroscelidea
Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta, nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe (ka suguti kaheharuline), hambavahetus ainult eespurihammastel, otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud Selts opossumilised - N.virgiina opossum. Selts kukkurkärbilised Austraalia kõige algelisemad kukrulised. N. kukkurkärp, kukkurkurat (must karvkate), kukkur-sipelgakaru, kukkurhunt Selts kukkurmutilised N. kukkurmutt Selts kaksieeshambulised: Sgk. kuskuslased puu otsas elavad vormid, kohmakad kassi suurused ööloomad. N. rebaskuusu, hiidliugur Sgk. vombatlased - tüsedad, mägralaadse välimusega ööloomad. N. tasmaania vombat Sgk. kängurulased Enamik maapinnaga seotud hüppavad loomad, tagajäsemed eesjäsemetest märksa pikemad ja tugevamad. Saba pikk N. punane rottkänguru, opossumkänguru, hiidkänguru, kaljukänguru, puukängurud. 16.3.9.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria)
annaabi.ee 
