suurejooneline ja meeldiv ooperikogemus. Estonias oli väga lahedalt oli kasutatud kaasaegset tehnikat ja vihjeid tänapäevale. Ka kostüümid olid grandioossed ja väga ilusad. Väga selge on lavastuses peituv poliitiline sõnum, mis väljendub õukonnamängude kaas-ajastamises. Tegemist ei ole mitte muinasjutulise Gozzi keskkonnaga, vaid järjekindlate 21. sajandi poliitilisele eliidile tehtavate vihjetega. Poliitikute kaklusstseenid meelelahutusnumbritena olid tabatud naelapea pihta. Mulle isiklikult meeldis väga Pille Lille esitus ja Atlan Karbi väga ilus ja tugev hääl. Aga kõige ehedam leid oli printsess Linetta rollis esinenud kooriartist Maire Haava. Tema laulmist kuulates ja teda vaadates tekib küsimus: miks niisuguse potentsiaaliga laulja vaid kooris kaasa teeb? Nii mõnigi solistide nimekirjas artist jääb selle etenduse järgi otsustades Haavale alla. Olin ka meeldivalt vaimustatud koorist
Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada kurja inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku
Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada kurja inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesele. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku