gladiaatorite võistlusi. Termid, e. saunad olid avatud kõigile, neis leidus isegi raamatukogusid. Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest. Algselt olid need vaid rikastele ning ühiskonna koorekihile mõeldud. Hiljem said neist avalikest mängudest aga alamkihtide toetamiseks abinõud. Mõõgavõitlejate e. gladiaatorite võitlus seisnes nii metsloomadega kui ka omavahel kaklemisega. Kahevõitluse ajal valis rahvas ise võitja, kui aga keiser oli kohal, oli au otsustada temal. Gladiaatorid aga olid enamasti orjad, ning nende seas oli kerge kuulsaks saada. Roomlased uskusid lugematul hulgal igasuguseid vaime, kes elasid kivides, majades, puudes ja kõikjal mujal. Roomlastele olid väga olulised esivanemate hinged. Nad uskusid, et kui nad oma esivanemaid austavad, kaitsevad need kurjuse eest. Roomlased uskusid ka jumalatesse, kes olid sarnased inimestega. Enamus
välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks tema küsimustele juba varakult vastused leida, sest, mida rohkem küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima
annaabi.ee 
