-Valmistatakse praadimata mandlitest või pähklitest , mis peenestatakse , hõõrutakse tuhksuhkruga või segatakse kuuma tärklisesiirupiga . Seejärel kaetakse valmis kompvek sokoaadiga . 18 . Mis on ,,linnupiim"? -Linnupiim e. Sufflee kompvekid valmistatakse kondentseeritud piimast või koorest , agarist , munavalgepulbrist , aroom ja värvainetest . 19. Millist kompvekki nim. Pralineekompvekiks ? -Neid kompvekke valmistatakse praetud ja peenestatud pähklitest , sukrust , kakaopulbrist , rasvainetest ,piimasaadustest , alkoholist ja aroomainetest . Need kommid on väga rasvarikkad ja magusad . Nt : Desiree sari . 20.Mis on pumatikompvek? -Neid saadakse suhru ja tärklisesiirupi vahustamisel , juurde võib lisada piimasaadusi , kakaod , kohvi , likööri jne . Need kompvekid glasuuritakse hiljem sokolaadiga . Nt : Tõmmu.
nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati sokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847
Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas. 16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse
tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks šokolaaditoad, kus pakuti šokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest šokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19
määratletud teeninduslepingus/koristusjuhendis 32. Ibrik- 12-25 cl mahuga pealt ahenev varrega kooniline nõu türgi kohvi serveerimiseks 33. julienne- ribadeks tükeldatud köögivili 34. jääkohv- kõrges klaasis olev külm kohv 35. jääplokk- jääst alus 36. kaabits- on lõikeriist millega saab metallist pinnalt eemaldada väga õhukesi laaste 37. kaitseaine- aine, mida kasutatakse pindade kaitsmiseks. Aine võib jätta pinnale kaitsekihi või küllastada pinda 38. kakao- kakaopulbrist, suhkrust ja piimast või koorest kuum jook 39. Kali- on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook 40. kanape- väike kokteilivõileib püstijalavastuvõttudel, baarides 41. kasutuslahus- puhastus-, hooldus- või desinfitseeriva aine lahus, mis valmistatakse vastavalt kasutusotstarbele 42. kontsentraat- tihendatud v. rikastatud aine 43. koristusaine- pindade puhastus-, kaitse- või hooldusaine 44
Aasiasse ja eriti just Aafrikasse, mis võimaldas vältida pikki ja ohtlikke reise üle Atlandi. 1650. aasta lõpul Inglismaale jõudnud joogi võidukäik oli kiire. Juba 7 aastat hiljem avati Londonis esimene sokolaadituba, millele järgnesid riburada kümned teised. Sokolaaditoad saavutasid tohutu populaarsuse ja muutusid härrasmeeste, poliitikute ja kirjanike kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljemgi mitte kakaopulbrist, sest seda polnud veel leiutatud, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal rajati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi teineteisest eraldamist veel ei tuntud. Ka ei peetud ebameeldivalt kivikõva ja üsna mõrumaitselist sokolaadimassi maiustuseks. 19. sajand tõi Euroopasse tormilise arengu sokolaadi kvaliteedis ja toodangu
Oluline on tee tõmbamise aeg , mis ei tohi ületada 5-7 min. Valmis kuum tee valatakse lisandite ja jääkuubikute peale, mis jahutavad tee maha. Lisanditeks võivad olla piparmündi- või sidrunmelissi lehed, tsitrusviljade viilud ja marjad. Teise võimalusena tehakse tõmmis, kurnatakse see ja lastakse üle öö külmkapis jahutuda. Teest tehakse ka järelroogasid - sorbett, granita Kakao- ja sokolaadijoogid Kakaojooke valmistatakse piimast, koorest või veest ja kakaopulbrist, maitsestatakse suhkruga. Vedelik kuumutada keemiseni, lisatakse pidevalt segades eelnevalt suhkru ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakaopulber. Seejärel kuumutatakse jook veel keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse
püramiidvõileivad. 44. salatid, liigitus- liigitatakse: temp. Järgi (külmad, soojad). Tehnoloogia järgi( toor, sega, kokteilisalatid). Serveerimisviisi järgi(segatud ,segamata salatid, kastmega ülevalatud salatid). 45. kohvi, kohvijoogid- 1l vee kohta 30-50g einekohvi, keskmise kangusega 60-80g, kange 100-120g. Vee temp 92-97. 46. tee, teejoogid- 1l vee kohta 10g puru. Roheline tee 80 kraadi. 47. kakao, sokolaadijoogid- piimast, koorest, veest ja kakaopulbrist. Vedelik kuumut keemiseni, segades juurde suhkur ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakao, kuumut keemiseni, ja siis tsipa soola. Serv kohe. 48. külmad joogid-mahlast morss segatakse suhkrusiirupiga ja keedetud veega ja maitsestatakse. Siirupist segada keedetud veega. Värsked marjad pressida mahl. Seemned ja kestad eraldada. Kurnatakse, keedet suhkrusiirup toormahl ja suhkrusiirup segatakse.
S Sampanja vahuvein Saslõkk kaukaasiast alguse saanud lihagrillimisviis Sampinjonid seened Seiker ehk raputi tihedalt suletav joogisegamisnõu Serbett - paks magus (pähklitega) mass suhkrust ja puuviljadest või kohvist või kakaost (Eestis enim levinud tähendus) Snitsel - õhuke ovaalne paneeritult praetud vasika- või seareielõik. Sokolaad - kakaoubadest ja suhkrust koosnev maiustus; sokolaadist ja piimast, koorest või veest keedetud jook (kakaopulbrist tehtud jook on kakao). Z Zabaglione - Itaalia magustoit - vesivanni kohal vahustatud munakollased, Marsala vein ja suhkur. Traditsiooniline zabaglione valmistatakse vahetult enne serveerimist Zaatar - Israelis ja Araabiamaades liha ja leiva maitsestamiseks kasutatav maitseainesegu. Koostisesse kuuluvad sumahh, seesamiseemned ja aed-liivatee Z Zelatiin - (liimaine) on loomne toiduaine, mis on enamasti valmistatud kollageenirikkast materjalist (nt veise- või seakondid, kõõlused, kõhred).
kemikaale kaks korda rohkem kui piimashokolaadis. Valges shokolaadis ei ole üldse antioksüdante. Polüfenoolide hulk tahvlis tumedas shokolaadis on võrreldav tassis mustas tees leiduva polüfenoolide hulgaga; ka on seal neid rohkem kui punases veinis, mida on kaua aega peetud üheks paremaks antioksüdantide allikaks. Kakao on parim lahendus neile, kes tahavad lõigata kasu antioksüdantidest ega taha koguda rasva, mida kakaovõi võib tekitada. Samas on oluline valmistada kakao puhtast kakaopulbrist, piimast ja suhkrust. Kodus valmistatud kuum kakao sisaldab viis korda rohkem antioksüdante kui poest ostetud segud. Tervislikud shokolaadid Alljärgnev jutt on selgituseks ja abiks neile, kes seisavad küsivalt mõne tervisekeskuse või jõusaali leti ees, kus on olemas kirju valik erinevaid shokolaade. Loodan, et peale selle jutu läbi lugemist on Teil järgmine kord lihtsam valikut teha, millist shokolaadi valida. Shokolaadid võib vastavalt koostisele jagada tinglikult kolmeks:
Sokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil (kõigepealt Hispaanias). Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel. Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse kõige rohkem sokolaaditööstuses, kuid ka kondiitri- ja kosmeetikatööstuses ning veidi meditsiinis. Pressimisjäätmeist jahvatatakse kakaopulbrit. Mida vähem on jäätmeis rasva, seda kauem pulber säilib. Kakaopulbrist ja tavaliselt piimast valmistatakse aromaatset virgutavat jooki kakaod. Kakaod ja sokolaadi kasutatakse: - kookide, - tortide, - pirukate, - pudingite, - küpsiste, - kastmete, - glasuuride, - jäätiste, - siirupite, - vahukreemide, - karamellkreemide, - saiade,
otstarbeks. Kasutamine: Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse: - kõige rohkem sokolaaditööstuses, - ka kondiitri- ja kosmeetikatööstuses ning - veidi meditsiinis. Pressimisjäätmeist jahvatatakse kakaopulbrit. Mida vähem on jäätmeis rasva, seda kauem pulber säilib. Aromaatset virgutavat jooki kakaod valmistatakse: - kakaopulbrist ja - tavaliselt piimast Kondiitritööstuses. , Sokolaadi valmistamiseks. 31. Mee koostis, mee liigid. Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut Valminud mesi sisaldab: - vett (18 22%), - ensüüme, - õietolmu,
mitmesuhustest taimedest. Kuivast teest teejoogi valmistamiseks on vajalik pehme puhas vesi. Teed võetakse 1 l vee kohta 10 g. Eelsoojendatud kannu mõõdetakse vajalik kogus teed, valatakse sellele veidi keeva vett ja lastakse soojas 5 minutit tõmmata. Seejärel lisatakse vajalik kogus keevat vett. 5. Kuidas valmistatakse kakaod? Kakaojooke valmistatakse piimast, koorest või veest ja kakaopulbrist. Vedelik kuumutatakse keemiseni, lisatakse pidevalt segades eelnevalt suhkru ja vähese vedelikuga segatud kakao. Seejärel kuumutatakse jook veel kord keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. 6. Kuidas valmistatakse morsse värsketest puuviljadest ja marjadest? Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb esmalt mahl välja pressida. Seemned ja
26 RUMMI - KREEMISAI toote valmiskaal 50 g Valmistatakse pärmitaigen vastavalt retseptuurile ja kihistatakse. Rullitakse taigen lahti ja tükeldatakse nelinurkseteks tükkideks, keskele pritsitakse rummitäidis ja suletakse raamatukujuliselt. Ühte äärde teha kolm lõiget. Kerkinud toode määrida munaga, küpsetada ja jahtunult katta suhkruglasuuriga. Rummitäidis valmistatakse kuivikupurust, suhkrust, võist, munast, kakaopulbrist ja rummiessentsist. Kõik loetletud toorained segada kokku ühtlaseks massiks. TÄHESAI toote valmiskaal 50 g Valmistatakse pärmitaigen ja kihistatakse 2 x3- eks. Rullitud taignast lüüakse spetsiaalse ümmarguse vormiga välja pooltooted. Antud vorm teeb taignatüki serva viis sisselõiget, mille üks äär keeratakse ülespoole nii, et toode jääks tähekujuliseks. Lastakse kerkida, määritakse munamäärdega, keskele
26 RUMMI - KREEMISAI toote valmiskaal 50 g Valmistatakse pärmitaigen vastavalt retseptuurile ja kihistatakse. Rullitakse taigen lahti ja tükeldatakse nelinurkseteks tükkideks, keskele pritsitakse rummitäidis ja suletakse raamatukujuliselt. Ühte äärde teha kolm lõiget. Kerkinud toode määrida munaga, küpsetada ja jahtunult katta suhkruglasuuriga. Rummitäidis valmistatakse kuivikupurust, suhkrust, võist, munast, kakaopulbrist ja rummiessentsist. Kõik loetletud toorained segada kokku ühtlaseks massiks. TÄHESAI toote valmiskaal 50 g Valmistatakse pärmitaigen ja kihistatakse 2 x3- eks. Rullitud taignast lüüakse spetsiaalse ümmarguse vormiga välja pooltooted. Antud vorm teeb taignatüki serva viis sisselõiget, mille üks äär keeratakse ülespoole nii, et toode jääks tähekujuliseks. Lastakse kerkida, määritakse munamäärdega, keskele
aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks sokolaaditoad, kus pakuti sokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19
nugaa, serbett, lukum jt. Need valmistatakse suhkrust, siirupist, meest, piimast, pähklitest, seemnetest, rosinatest jm. toorainest, mis keedetakse tugevamalt või vähem tugevamalt (3 viimast). 12. KAKAO JA KAKAOD SISALDAVAD KONDIITRITOOTED 12.1. Kakao Kakao tooraineks on kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. Kakaopuud kasvatatakse praegu rohkem Lääne-Aafrika maades, kuigi pärit on ta Lõuna- Ameerikast. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid asteegid ja maiad kakaopulbrist vahutavat ja ergutavat jooki xocoatlit (kibedat vett). Hispaanlased tõid kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba). Ta sisaldab 6...8% vett, 39...60% rasva (kakaovõid), 7% tärklist, 10...13% valku, 3...6% parkaineid, 2,5...5% mineraalaineid, 1...2,3% teobromiini ja 0,05...0,36% kofeiini. Kakao ergutav toime
annaabi.ee 
