Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid(2- 5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki. Võrrelded teiste jookidega annab kakao rohkesti energiat. Kasutatakse valmistamiseks piima ja suhkrut. Sokolaad Valmistamiseks on vaja kakaomassi, rasvainet,suhkrut ja erinevaid lisandeid(piimapulber, pähklid, kohv, rosinad, vahvlid jm). Sokolaadid liigitatakse: · mõru sokolaad(bitter): sisaldab rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut. · Dessert sokolaad:suhkrut rohkem · piimasokolaadid: piimamass, rohkem suhkrut
puuviljalikööriga. Vahukoorest ja hapukoorest valmistatakse ka kuumutatud kastmeid, millele lisatakse võid või margariini, karamellsuhkrut, siirupeid, kakaopulbrit, sokolaade, võidakse lisada ka munakollaseid. Veinikastmeid võib valmistada nagu veinikisselle. Neile võib lisada mune, vahukoort. Võib valmistada ka vahuseid veinikastmeid. Piimast valmistatakse vanillikastet, kohvi-, moka- ja kakaokastet, karamellkastet. Magusate kastmetena võib kasutada kanget kohvi- või kakaojooki, mis maitsestatakse soovikohaselt. Magusate kastmetena kasutatakse puuvilja- ja marjamahlu, mida maitsestatakse suhkru, siirupite, sidrunimahla või alkohoolsete jookide ning vürtside ja maitsetaimede ürtidega. Magusate kastmetena kasutatakse samuti konjakeid ja likööre, millele võib lisada siirupeid, vürtse, maitsetaimede ürte, vahukoort. Vahud ja sambukid Valmistamise tehnoloogia järgi võib vahud liigitada: · Toorvahud · Keedetud vahud
Üks kuni kolm tassi kohvi päevas aitab alkohoolikutel vähendada maksahaiguste riski. Kohv võib kaitsta Alzheimeri tõve eest. Kohv alandab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski (eriti naistel). Tänu kofeiinile kohv turgutab, aitab ärgata ja parandab enesetunnet. Kakao Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, sokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest 11 jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua.
veinidest; piimast, rõõsast koorest, hapukoorest, jogurtist. Kasutatakse ka mune, kakaod, šokolaadi, võid. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, nelki, kaneeli, maitsetaimede ürte, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunimahla, essentse, siirupeid, alkohoolseid jooke, kohvi ja kakaod. Magusate kastmetena võib kasutada ka maitsestatud kanget kohvi- või kakaojooki; konjakeid ja likööre, millele võib lisada siirupeid, vürtse, ürte, vahukoort; puuvilja- ja marjamahlu, mida maitsestatakse suhkru, siirupite, sidrunimahla või alkohoolsete jookide, vürtside ja maitsetaimede 189 ürtidega. Tarretised. Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest,
annaabi.ee 
