Vähid
Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti
abiks ujumisel.
Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate
vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80
sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka
keha kujult.
Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid
(keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke,
Eestis umbes 326.
Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu
on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka
surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust.
Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka
kinnitunud vorme (tõruvähk)
annaabi.ee 
