„Lugu Aeneasest“. Eepos koosneb 12 laulust ning seda on lihtne võrrelda eeskujuks olnud Homerose eeposte kaksikjaotusega: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse, viimased kuus laulu on pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimule alistamise eest. Laiemas tähenduses on eepose kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnet kajastavana on „Aeneis“ esimene rahvuseepos – kirjaniku poolt rahvaeeposte eeskujul loodud ja kunstiliselt viimistletud kunsteepos. Komöödia Rooma draamad, nagu kreekagi omad, kirjutati värssides ja kanti ette mitmesugustel mängudel. Komöödias säilisid kreeka süžee ja kreeka tegelased, näitlejad kandsid kreeka riietust, millest tulenes ka žanri nimetus – mantlikomöödia
eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn rahvuseepos - mõiste, mis hilisemas euroopa kultuuriloos ajuti jälle oluliseks saab. Missioonikandjat Aeneast on kõige sagedamini iseloomustatud epiteediga pius, 'vaga'. Samas on tema käitumise kujutamises ka teatud arengujooni. Kui ta eepose algupoole on sageli kõhklev ja kahtlev ning vajab jumalate nõuandeid ja soovitusi, siis pärast VI laulu visiooni saab temast otsusekindel ja missiooniteadlik juht