Võib ka julgelt ütelda, et ta on meie kõige ilusam käpaline. On ju kauni kuldkinga õied kuni kuue sentimeetri suurused ja ainulaadse kujuga. Tema õiel on suur mitme sentimeetri pikkune sidrunkollane kingakujuline huul. Kuid kingal on olemas ka pikad tumedad punakaspruunid "paelad". Kuldkinga juures torkavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood. Erinevates murretes on kinga nimeks kas pätt, kott või pastel. Enamik kuldkinga nimesid kajastavadki just õie välimust ning neis sisaldub sõna "king" erinevates varjundites. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi
jooksevkonto on negatiivne, siis majapidamise tasandil on sama olukord siis, kui kulud on suuremad kui tulud, seega majapidamise eelarve on defitsiidis. Kui majapidamise jooksvate tulude-kuluda bilanss on negatiivne, siis on vaja mingist allikast lisaks jooksvatele tuludele oma kulusid finantseerida. Näiteks võib seda teha laenudega või siis müües maha oma vara. Just selliseid tehinguid riigi tasandil kajastavadki kapitali- ja finantskonto. Ja kui sellest ka abi pole, siis tulevad mängu reservid, nt pangakontole tagavaradeks paigutatud säästud. Maksebilansis on riigi säästudeks siis keskpanga välisvaluutareservid. Tabelis 3 on näidatud Eesti maksebilansi struktuuri aastatel 1992-2007. Nagu nähtub, on Eestile iseloomulik jooksevkonto puudujääk. Samas on seda tasakaalustanud kapitali- ja finantskonto pidev ülejääk
Üleminek vaimsele tegevusele. Tüüpiliseks peetakse verbaliseerimise vähenemist, sosinkõnele tuginemist. Kuid sosinkõnele saab laps tugineda siis, kui ta varem suutis ülesannet väliskõnes lahendada. Vaimsele ja teadvustatud tegevusele üleminekuks peab olema kujunenud sisekõne. Viimane aga hilineb abiõppelastel mitme aasta võrra. Eelnevalt toodud näited, nagu hääletu veerimine, suuliigutused kirjutamise ajal jne., kajastavadki tegelikult üleminekuetappi. Soovitatav on sel etapil tõsta kõne tahtlikkusekavatsuslikkuse taset — muuta hääle tugevust, kõne tempot jne. Näiteks häälida sõna kord valjusti ja siis sosinal, kord kiiremini ja siis aeglasemalt. Toimingu sooritamine vaimselt. See on etapp, milleni püütakse jõuda (kompetentsuse etapp). Tegevust iseloomustavad sel juhul järgmised tunnused: kiirus, täpsus,
annaabi.ee 
