2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS Õnnepalu on viljelenud autorikeskset, mälestuslikku ja kordusterohket zanrisegu Tema looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses Tema teoseid on tõlgitud väga mitmetesse võõrkeeltesse Õnnepalu looming kajastab muutusi eesti kirjanduses Teostes kajastatavad probleemid on päevakohased ja neid on huvitav lugeda LÕPETUSEKS Materjalid on võetud õppematerjaliks loodud koduleheküljelt http://onnepalutonu.weebly.com See presentatsioon kuulub kodulehekülje juurde ja on samuti mõeldud kasutamiseks õppematerjalina
Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused. Paljud noored tütarlapsed ei hooli oma tervisest ning on valmis seda ohu alla seadma. Iga aastaga kasvab söömishäiretega noorte hulk, kes soovides saavutada populaarse modelliga võrdväärse väljanägemise, tegelevad enda näljutamisega. Soov olla peenike, teistele meele järgi
traditsiooniliselt madalamaks peetud teemasid nagu kodu, pere, eraelu, meelelahutus jne. Viimaste puhul ei loe isegi kui hästi või halvasti lehes need teemad on käsitletud. Tänu faktile, et tabloidlehed on inimkesksed, panustavad nad suures osas lugeja tunnetele ja üritavad olla neile lähedased. Seevastu valge ajakirjandus on institutsiooni keskne ja üritab edastada infot kõrgemalt positsioonilt madalamale. Kui kvaliteetajalehes kajastatavad sündmused on värsked ja laialdase mõjuga, siis tabloidleht peegeldab tarbijale emotsionaalselt lähedasi juhtumisi ja konflikte. Autorid panevad artikli puhul rõhku tunnete tekitamisele, et haarata lugeja kaasa. Setõttu esineb väga palju subjektiivsust. Samuti on ka piltidega. Kollane ajakirjandus kasutab emotsioonikeskseid fotosid ja valge ajakirjandus infokeskseid pilte. Mõlemas osas äratab valge ajaleht pigem mõtteid, kuid kollane lihtsalt emotsioone
kuritegevuse hirmu ja meedia vahelistest suhetest. Uurimiseks kasutati rajoone, igas rajoonis valiti juhuslikult 12 majapidamist. Valimi suurus oli 705 ning andmete kogumine hõlmas endas ka näost näkku intervjuusid ühe majapidamise peremehega või kellegi muu täiskasvanuga. Valimi moodustas 42% meestest ja 58 % naistest. Uuringu tulemused Nelja kuu uurimise tulemuseks leiti, et Trinidadis oli sama palju kuriteo toimepanemisi kui ametlike kajastusi nendest. Samuti leiti, et meedias kajastatavad pildid on palju traumeerivamad ja liialdavad kui politsei jaoskonna tunnistused reaalselt on. Keskmine vägivalla kuritegude kajastamine kolmes ajalehes oli 56 %, kuigi Politsei andmed näitavad, et vägivalla kuritegusid pandi toime 30-l protsendil kõikidest kuritegevustest kokku. Kuid antud teema uurimine sõltubki väga paljudest erinevatest asjaolusest, alustadest valimi moodustamisest ja meedodi valikust, lõpetades religioossete ja geograafiliste asjaoludega.
inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg XXXX OÜ-s ei ole tulnud ette põhivara likvideerimist. 11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. 7.7 Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval tuleb õiglases väärtuses kajastatav vara hinnata ümber hetke õiglase väärtuse järgi
· summa; · mahakandmise põhjus, selgitus; · koostaja nimi(nimed) ja ametikoht(ametikohad); · allkirjad. 4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; 10 · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus(turuväärtus) · asukoht · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või
hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva
ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele: · kronoloogilisteks; · süstemaatiliseks. 7.1 Kronoloogilised registrid Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, mis koostatakse algdokumentide põhjal. Ühtset päevaraamatut, kus kirjandatakse kõik ettevõtte majandustehingud ja muud raamatupidamises kajastatavad sündmused on mõeldav kasutada ainult väiksemates ettevõtetes (kus on üks raamatupidaja). Suuremates ettevõtetes, kus esineb palju tehinguid, osutub ühtse päevaraamatu kasutamine ebaefektiivseks. 7.2 Süstemaatilised registrid Süstemaatilisteks registriteks on registrid, kuhu majandustehingud kirjendatakse süstematiseeritult teatud tunnuste järgi (näiteks majandustehingute, vara liikide jne järgi). 16 7
· summa; · mahakandmise põhjus, selgitus; · koostaja nimi(nimed) ja ametikoht (ametikohad); · allkirjad. 4. Põhivarade inventuur. Põhivarade liigitus: · investeeringud; · materiaalne põhivara; · immateriaalne põhivara. Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; 16 · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid
· Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne) · Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised iga tarnija kohta eraldi (määratletakse nt hulgi ja jaetarbijad). Tarnijad rühmitatakse maksetähtaegade viisi. Ostutehingutes kajastatavad dokumendid · Arve- sisaldab kauba või teenuse ostu-müügitehingu üksikasjalikku arvutust · Ostutellimus- käsund kauba hankimiseks (tuuakse välja kaupade loend kooskogustega) · Kauba saateleht- kaubaga saajale saadetav dok, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jn lepingus nõutuid tingimusi. 8
Andmete autentsuse tuvastamine tähendab raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist (inforamtisooni allikate liigitamine). Jaotamine, millised dokumendid ühte teise või kolmandasse rühma/liiki lähevad, on kõikides ettevõtetes erinev. Ei ole jäik jaotus. Infoallikate liigid: 1. Korduvaid majandustehinguid ehk raamatupidamise rutiinne kajastavad raamatupidamise dokumendid. 2. Mitte rutiinsed majandustoimingud ja neid kajastatavad majandustehingud. 3. Hinnangud Audiitori eesmärk autentsuse määramisel on välja selgitada oluliste vigade tõenäosus, et täpsustada auditi plaani. Audiitor peab veenduma, et ettevõtte andmevood on õigesti ja piisavalt dokumenteeritud ning kajastatud raamatupidamise registrites. Hinnangu andmisel ei saa audiitor piirduda üksnes auditeeritava aruandeperioodiga vaid tuleb kaasata ka piirnevad perioodid. RUTIINIDE AUDITEERIMISEL RAKENDADA JÄRGMISI PÕHIMÕTTEID 1
ja otsustab juhtkond. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised: · põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus (turuväärtus); · asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse
lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses
kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui ettevõte
ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 16 Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4
Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed materiaalse põhivara eest kajastatud maksumusi; immateriaalne põhivara 15600000, 15620000, 15640000, 15650000, 15660000 ja 15690000- 15691000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed immateriaalse põhivara eest kajastatud maksumusi. Veerg 4 Selles veerus kajastatakse raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed). Veerg 5 ja 6 Aktide põhjal inventuuri läbiviimise seisuga (s.o 31.10.2012) kajastatavad muutused. Kajastatakse sissetulekud (veerg 5) ja väljaminekud (veerg 6) soetusmaksumuses ainult siis kui raamatupidamises on tehtud kanded inventuuri läbiviimise seisuga (s.t üle- ja puudujäägid inventuuri läbiviimise seisuga). Jooksvas perioodis tehtud raamatupidamise kanded ei muuda inventuuri läbiviimise seisu ning seega ei kajastata selliseid soetusi nimetatud veerus. Veerg 7 Vara tegelik seis. Korrektuuride järgne tegelik seis soetusmaksumuses inventuuri läbiviimise seisuga
· Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Järgides käesolevat printsiipi, ei ole sul võimalik tulevasi kulutusi koheselt kuludeks kanda nt pikad reklaamilepingud jmt. Raamatupidamiskannete koostamisel mõtle, kas kajastatavad tulud-kulud kuuluvad ikka sellesse perioodi või mitte. Kui ei, siis võtad kasutusele vahekonto ettemakstud kulud ja hakkad sealt aja möödudes kulusid õigesse perioodi paigutama. · Objektiivsuse printsiip raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Emotsioonidel ja soovunelmatel raamatupidamisarvestuses kohta ei ole.. · Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruannet tuleb koostada
Kui osaühingu põhikirja muudetakse pärast osaühingu äriregistrisse kandmist, jõustub põhikirja muudatus mitte vastava osanike otsuse vastuvõtmisest, vaid muudatuse kandmisest äriregistrisse. Kiirmenetluses kasutatav põhikiri ÄS § 1391 sätestab kohustuslikud tingimused Kiirmenetluses kasutatav põhikirja kohta. Oluline siinjuures on, et kiirmenetluses kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja asutamislepingu lisana koostatavad põhikirja. Põhikirja sisu ja selles kajastatavad valikandmed kehtestab justiitsminister oma määrusega (Kohtutele dokumentide esitamise kord, Justiitsministri 28. detsembri 2005.a määrus nr 59). Lisaks määruses kehtestatud nõuetele pead põhikiri sisaldama endal sa ÄS § 139 lg 1 p 1,2,4 ja 7 tulenevaid tingimusi. Siinjuures osakapital peab olema ära näidatud kindla suurusega. Põhikirjas tuleb kajastada ka esindusõigusega seotud erisused, mis antakse OÜ asutamisel juhatuse liikmetele, samas antud erisused tuleb
tüüptingimuseta. Mida peame tegema lepingu tingimuste tühistamiseks kui leiame ühe lepingu poolena, et tüüptingimus on tühine? Ei pea teavitama teist lepingu poolt tühisusest, sest siis see tingimus ongi tühine. Tüüptingimused peavad olema seadusega kooskõlas ja me ei saa panna tüüptingimuste näol teisele poolele ainult konkreetseid kohustusi. Lepingute näidised: Äripäeva käsiraamatud;http://ksrmt.aripaev.ee/leping Aktiva.ee. Lepingutes kajastatavad andmed: Lepingu osapoolte andmed, lepingu objekt (asi, teenuse osutamine), poolte õigused ja kohustused, kohustuse rikkumise tagajärg (vastutuse tingimused), lepingu lõpetamise tingimused. IV LOENG NB!! Kui me õigusi ära võtta ei saa, siis me piirame õiguste teostamist, kuid need piirangud peavad olema mõistlikud. LEPINGUPOOLTE KOHUSTUSED Miks lepinguid sõlmitakse
lapsele info andmise kohustus (LKS eelnõu § 23) on vastuolus perekonnaseaduses sätestatud lapsendamissaladusega jne (detailse ülevaate on uuringu teostaja edastanud uuringu tellijale eraldi analüüsietapina). Selliseid dubleerimisi peaks vältima. Juhul, kui seadusandja leiab dubleerimise siiski vältimatult tarviliku olevat, peab kindlasti tagama, et eri seadustes kajastatavad põhimõtted oleksid omavahel kooskõlas. Probleemiks on ka sanktsioonide puudumine seaduse mittetäitmise korral, nt lapse turvalisuse tagamise kohustuse mittetäitmisel (LKS eelnõu § 21), last kahjustava teabe või materjali levitamise korral (LKS eelnõu § 30). Seaduses on ette nähtud vastutus üksnes teavitamiskohustuse rikkumise eest (LKS eelnõu § 37). Kui riik seab kohustuse, siis peab riik olema lõppastmes võimeline ka selle kohustuse täitmist
annaabi.ee 
