34x või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. kindlaks koht, kus ta lävendit läbis (selleks Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega. Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet pikkune puust või metallist silindriline sügavusi nii mõõtevahem alguses kui ka lõpus. kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras. Puitvardal on alumises otsas metal- Ujukid jagun pinna- ja süvaujukiteks: laboris kui ka väljas. Sageli tareeritakse sellel
(joonis 3.8). Ööpäeva keskmised, kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta miinimum- ja maksimumtasemed avaldatakse aastaraamatus. Vee sügavuse mõõtmine Vee sügavuseks loetakse veepinna ja põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine Voolukiirusi mõõdetakse peamiselt vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. Jões või ojas on voolamine alati turbulentne ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskväärtuse ümber, mida nimetatakse keskmiskiiruseks. Seda kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse saamiseks on vaja, et mõõtmine kestaks 60–100 sekundit. Mõõtmiseks
annaabi.ee 
