Kuid enamasti jääb paljast vaatlusest väheks, et tööhüpoteesi kehtivuses piisavalt kindlad olla. Siintoodud näitegi puhul võib vastu vaielda, et kuigi koloonias pesitsevad isendid vaenlasele hulgakesi vastu saavad, jäävad üksikult pesitsevate isendite pesad see-eest kiskjatele sagedamini hoopis märkamatuks. Tihti pole pikaajalisteks vaatlusteks ka lihtsalt aega või võimalust. Liigisisesed võrdlused. Samm edasi on see, kui me võrdleme ühe ja sama kajakaliigi koloniaalsete ja solitaarsete isendite pesade rüüstamist. Nii näiteks leidis allakirjutanu oma üliõpilaspõlves Väinamere laidudel randtiire uurides, et selle liigi solitaarselt pesitsevail paaridel järglaskond suure pesarüüste tõttu praktiliselt puudus, samas kui kolooniates lennuvõimestus tavaliselt hulganisti järglasi. Kuid tihti jääb ka liigisisesest võrdlusest väheseks. Antud näite puhul võib meie oponent väita, et mittekoloniaalsete isendite
ühte sulavaid flamingosid seetõttu nii kergesti. Kahtlust, kas tegemist on juhuse või ikkagi põhjusliku seosega, aitavad hajutada mitmeliigilised võrdlused, kus kahe liigi omavahelise võrdlemise asemel (nagu koolobuste puhul) või ühe liigi võrdlemise asemel teiste liikidega (nagu kaljukajaka puhul) võrreldakse omavahel sõltumatute liikide rühmi. Näiteks, kui lisaks kaljukajakale uuriti veel ühe teise kaljudel pesitseva kajakaliigi - hoopis teises maailma piirkonnas, Galapagosel elava öökajaka - käitumist, selgus, et selle liigi käitumuslikud iseärasused sarnanevad suurel määral kaljukajaka omadele. Selline avastus vähendas oluliselt kahtlust seose juhuslikkuse suhtes ja lisas kindlust järeldusele, et kaljudel pesitsevate kajakate erilised käitumuslikud omadused on kujunenud loodusliku valiku teel, kohandamaks nende käitumist pesitsemiseks kaljukarniisidel. 2
annaabi.ee 
