Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes
Madis Arukase artikleid.
Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja
mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid
teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu
metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad
loogilisemad ning millega nõustun rohkem.
M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad
looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub
ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse
metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab
loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub
esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega.
annaabi.ee 
