ka linnuse külje all juba keskajal paiknenud väike alev, mis 18. sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika. Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses kõrguses on alles ka põhjapoolse danskerilaadse torni seinad, samuti üht-teist eeslinnuse Vastseliina piiskopilinnus 5 lõunapoolsetest müüridest koos ümara nurgatorniga. Ülejäänud linnusest --sh algsest kaitsetornist ja hilisemast pealinnusest -- on järel madalad rusuhunnikud. 18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks. Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju oma algsest välimusest
puuplangud seestpoolt maha saagimata, ning välja ulatuvale puupinnale asetati plangud peale, mis lubas inimestel müüril liikuda. Kui olukord väga kriitiliseks läks, sai käimiseks kasutatavad puuplangud alati eemaldada ning vastaseid ootas pikk kukkumine. Oluline kaitsemehanism lossidel oli keerukas väravate süsteem. Hoolikalt välja töötatud süsteem, oli mõeldud selleks, et saaks püüda ründava väe lõksu väikesesse piirkonda, kus oleks võimalik nad kiiresti maha võtta kas kaitsetornist tulevate nooltega või kuuma liiva ja kividega, mida sai visata, kui ründav armee jõudis selleks strateegiliselt õigesse punkti või halvimal juhul sai nii nende edasipääsu aeglustada. Tihti olid väravad tehtud nii, et tekiks pudelisuu effekt, kus läbi väikese värava mahuvad vaid vähesed korraga, mistõttu saab võrdlemisi väike vägi kaitsta end suure armee vastu. Lisaks sellele aitas väravatesüsteem kaitsval
Oleviste kirik on olnud aastast 1549 kuni aastani 1625 maailma kõrgeim ehitis. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Olevite kiriku praegune kõrgus. 4 Kiek in de Kök Kiek in de Kök, üks Tallinna linnamüüri 46 kaitsetornist rajati oma algsel kujul aastatel 1475- 1483. Omal ajal oli Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsamais suurtükitorne. Tornil on olnud palju nimesid ,,Kyck in de Kaeken", ,,Kiek in die Küche", ,,Kickenbeck", ,,Pulffer-Thurm Giecken Köck". 1696. a. Kasutati esimest korda tänapäevast kasutusel olev nimevarianti Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab ,,vaata kööki". Sellest 38 meetri kõrgusest ehitisest võis tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate vaadata
annaabi.ee 
