tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei sooviks. Neitsitorni kohutav saladus Keskaegses Euroopas usuti kaljukindlalt, et kui kindlusetorni või lossiseina müürida elus neitsi, püsib ehitus vankumatult aegade lõpuni. Selles suhtes polnud erandiks ka Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse. Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa, salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva müüriti. Veel mitu ööd olevat tornist möödujad kuulnud vaikset nuttu, siis see lakkas ja rahvasuus hakati uut vahitorni kutsuma Neitsitorniks
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.
a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind, mis antakse parimale väljapanekule Eesti museumis. Mitterahalise auhinna eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa näitustegevuse tunnustamine, väärtustamine ja seeläbi ka muuseumide laiem tunnustamine.
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid.
Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn.
Lohte. Lohte samastab fantastilist kunsti (justkui skafandris ja kapuutsiga) Marsi elanikega. Kui maalikunsttis toimub allakäik, siis võib kiiret arengut näha arhitektuuris ja tarbekunstis. Neoliitikumis tekibki kiviarhitektuur. Lähis-Idast on leitud palju põlluharijate ja karjakasvatajate alasid Jeeriku (Jericho) (8000 eKr) piirkondadelt. sealsed majad oilid ehitatud toortellistest, ehk päikesekäes kuivatatud saviplönnidest. Majad olid ümbritsetud kaitsemüürde ja kaitsetorniga. Veel üks vana asula mis on leitud Türgist: Catal Hüyuk. on rajatud 7000 eKr. See on küll olnud tähtsam kaubanduskeskus kui Jerico, samuti on linna välisilme teistsugune. ruumi kokkuhoidmiseks on tänavad ehtamata jaotud, tänavaid asendavad lameded katused, sisse pääsetaksekatuses olevatest aukudest, redeliga. Catal Hüyuki peamiseks ekspordiartikliks olid obsidiaanist relvad, mis on vulkaaniline, väga tugev kivim. Tehtud on ka pronksist tööriistu
annaabi.ee 
