ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774)
(nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal? Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu
Kunsti keskus. · Peterburg ja Baltikum, kus on palju saksa ja prantsuse kapitali. · Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus · Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus. Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob
Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 4.2. Absolutism Prantsusmaal: Absolutismi alguseks prantsusmaal loetakse Louis XIII valitsusaega (1610 – 1643). Kuna kuningas ise valitsemisasjadega tegeleda ei tahtnud, koondus
millele said Lääne-Euroopa õpetlased hiljem vanakreeka autorite töödega tutvuda 6) malemäng UUSAEG. humanism maailmavaade, mis seab merkantilism majanduspoliitika, mille esiplaanile inimeses ühes tema vooruste ja eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid puudustega ning näeb maailma inimese kaitsetollidega sisseveetevatele kaupadele, vaatekohast samas võimalikult palju kaupa eksportida renessanss Euroopa ajaloos uus revolutsioon pöördeline periood maailmavaade ja kultuuritüüp, Itaalia 14.- ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa 15. saj ülemineku ühelt ühiskondlik- poliitiliselt reformatsioon laiemas tähenduses korralt teisele
väärtused ja nendele tuleb pöörata suurt tähelepanu, ei tasu traditsioone hüljata aristokratism on olemas väikesearvuline liit, kes valitseb, ja teistel polegi asja valitsemisse (see oli igasuguse võrdsuse vastu) klerikalism kiriku ja riigi liit, nad peaksid tegutsema ühiselt pooldas eraomandusel põhinevat kauplemis ja tootmisvabadust (nähti ette oma turu kaitse, kaitsetollidega) LIBERALISM individualism üksikisik on alati olulisem kui kollektiiv reformism vanadest traditsioonidest ei tasu kinni hoidma, ühiskonda tuleb reformida, aga samad peavad need reformid olema läbikaalutud parlamentarism valitsemine on kodanike poolt valitud parlamendi käes, seeläbi on valitsemisse kaasatus ka enamik rahvast (nad ju valitsevad endale esindajad, kes neid valitsema hakkavad)
annaabi.ee 
