suur roll Jaapani arhitektuuris. Nagu Euroopas, rajati ka Jaapanis losse selleks, et kaitsta strateegilisi piirkondi, näiteks teede ristumiskohti, sadamaid jms. Kuigi losside mõte oli vastu pidada kauem, kui teised ehitised, tehti nad siiski enamjaolt puust. Losside juures kasutati ka kive, kuid nende osakaal, võrreldes lossi puust osaga, jäi tagasihoidlikuks. Peaaegu alati peeti losside rajamise juures silmas looduslikke kaitsetegureid. Eriti laialt levinud olid mägilossid, mis rajati kas looduslikule või isetehtud künkale. Lisaks sellele, et see pakkus paremat kaitset vastaste eest, andis see ka võimaluse lossist kaugemale näha ning muutis lossi kaugelt vaadates hirmuäratavamaks. Vaenlase eest kaitsti end lisaks vibudele ja nooltele ka kuuma liivaga. Lossimüüris olid laskepilud, millest kaitsja võis lasta nooli või tulistada nii, et tema ise peaaegu täielikult kaitstuks jäi
naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht. (samas: 12) Noorte kuritöö ennetusel tuleks peale riskitegurite vähendamise ka kaitsetegureid tugevdada. Kaitseteguriks ei pea olema ilmtingimata riskitegurile vastupidine näitaja, vaid pigem tegurid, mis mõjutavad isiku reaktsiooni kaitsetegurile (samas:11). Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja
annaabi.ee 
