sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje
järelintsidentide ennetamisel ning jagunevad kaheks grupiks: sotsiaalsed teenused ja seaduslik sekkumine. Enamus sotsiaalsetest teenustest on sotsiaalsed varjendid kuhu ahistatud inimesed võivad pöörduda, ja saada konsultatsiooni, seaduskikku nõuannet või eluaseme abi. Seaduslikud strateegiad sisaldavad: areste ja süüdimõistmist, käsku pahategijat oma partnerist eemal hoida, ja seadusliku aruande nõuet. Vanade inimeste kaitsestrateegiate põhimõte on sarnane lastekaitsestrateegia põhimõttega: kaitsta indiviidi, kes ise ennast kaitsta ei saa, ning toimub kahel viisil: kas sotsiaalse abi seadusliku interventsiooni läbi. Töökoha vägivalla vähendamine võib ka perevägivalla vähendamiseks strateegiaid kaasa arvata, sellepärast et partneri ahistamine võib ka töökohal ilmneda. Teise strateegia otseseks eesmärgiks on töökohas vägivaldsuse vältimine. Ühiskondlikku vägivalda ja koolikiusamist on raskem kahandada
Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. M. Covingtoni (1997) eneseväärikuse alalhoidmise teooria kohaselt õpilased, kes kahtlevad oma võimetes, võivad kujundada endal terve rea kaitsestrateegiaid, et vältida 10 ebaõnnestumisi või vähemasti sellega kaasnevaid asjaolusid, nagu teiste silmis rumalane väljapaistmine. Niisuguste kaitsestrateegiate kasutamine võib muidugi lõppeda ennast hukutavate hoiakute ja arusaamadega, kus õpilased võtavad lõpuks omaks ebaõnnestumise kui neile iseloomulike olude seisu, tulemuseks on õpitud abitus, kus õpilane enam ei üritagi oma tegemistega paremini toime tulla. Motivatsiooni uurimused näitavad eneseväärikusmotiivi positsioonidelt, et inimesed kalduvad omistama oma edukust iseendale ja ebaõnnestumisi välistele faktoritele. Õppimise seisukohalt kajastub eneseväärikusmotiiv
sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks. - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi. Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine. VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. Kaitsestrateegiate jagunemine: - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis siis kui ma ei taha midagi ette võtta. - agressiivsus, alavääristamine (depreciation), süüdistamine, enesesüüdistused. - distantseerumine ehk reaalsusest eemaldamine: tagasiminek backward aega kus kunagi tunti end hästi (moving), ootamine (standing still), viivitamine (hesitating), raskuste loomine (constucting obstacles), hirmu
annaabi.ee 
